2017 .ee domeenireeglite muudatused ja selgitused

 

A1. Domeenireeglite punkti 2.21 termini domeeni “kustutamine” täiendamine
 
Hetkel kehtiv:

2.21 „Kustutamine” on Domeeninime ja sellega seonduvate andmete eemaldamine Domeeninimede registrist. Kustutamine toimub 24h jooksul juhuslikult määratud ajahetkel.

Domeenireeglite punkt 2.21 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

2.21 „Kustutamine” on Domeeninime ja sellega seonduvate andmete eemaldamine Domeeninimede registrist. Kustutamine toimub 24h jooksul juhuslikult määratud ajahetkel, kui EIS-i juhatus pole kehtestanud teistmoodi. Sellisel juhul teavitab EIS-i juhatus Registripidajaid ning avaldab muudatused EIS-i veebilehel vähemalt üks (1) kuu enne muudatuste jõustumist.
 
Selgitus: Muudatus on ajendatud EIS-i eesmärgist .ee tsooni haldamiseks arendada välja oksjonikeskkond ennekõike kustunud .ee domeeninimedele (edaspidi ka: domeeninimi). Muudatuse eesmärk on sätestada, et kui EIS-i juhatus on kehtestanud oksjonikeskkonna nõuded, on EIS-i juhatusel õigus ka otsustada, millisel ajahetkel toimub domeeninime kustutamine. Senikaua, kuni EIS pole oksjonikeskkonna nõudeid määranud, toimub domeeninime kustutamine 24h jooksul juhuslikult määratud ajahetkel. Oksjonikeskkonna kohta loe täpsemalt ettepanek A14 selgitusi.

A2. Domeenireeglite punkti 2.24 termini “tsoon” lisamine
 
Domeenireeglite punkt 2.24 kehtestatakse järgmises sõnastuses:

2.24 “Tsoon” on loend .ee teenindavate Nimeserverite kaudu avalikuks kasutamiseks kättesaadavatest Domeeninimedest ning neid teenindavatest Nimeserveritest. Domeeninime tsooni lisamine on eeldus, et Domeeninime kaudu pakutavad teenused on internetis leitavad ja kasutatavad.
 
Selgitus: Ettepaneku eesmärk on sätestada termini “tsoon” sisu ja viia regulatsioon kooskõlla nimeserveri nõude kaotamise muudatusega (vt ettepanek A5 ja A9 selgitusi). Kuna domeeninime lisamiseks ja hoidmiseks tsoonis peab domeeninimega olema seotud vähemalt kaks seda teenindavat nimeserverit, on vajalik .ee domeenireeglites (edaspidi: domeenireeglid) selgitada, mida termin tsoon sisuliselt tähendab.
 
A3. Domeenireeglite punkti 3.4.1 täiendamine juriidilise isiku äriregistrikoodi andmetega

Hetkel kehtiv:

3.4.1 Domeeninime kohta avaldab EIS WHOIS teenuse vahendusel Registreerija nime ja e-posti aadressi, Haldus- ja Tehnilise kontakti nime ja e-posti aadressi, Nimeserverite nimed, DNSKEY kirjed, Registripidaja nime, Domeeninime registreerimise aja, Registreeringu andmete viimase muudatuse aja, Domeeninime staatuse ning Domeeninime aegumise kuupäeva. Domeeninime aegumise kuupäeva möödudes avaldab EIS WHOIS teenuse vahendusel lisaks eelnevalt loetletud andmetele ka Domeeninime peatamise ja kustumise kuupäeva.
 
Domeenireeglite punkt 3.14 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

3.4.1 Domeeninime kohta avaldab EIS WHOIS teenuse vahendusel Registreerija nime ja e-posti aadressi, juriidilisest isikust Registreerija puhul tema äriregistrikoodi, Haldus- ja Tehnilise kontakti nime ja e-posti aadressi, Nimeserverite nimed, DNSKEY kirjed, Registripidaja nime, Domeeninime registreerimise aja, Registreeringu andmete viimase muudatuse aja, Domeeninime staatuse ning Domeeninime aegumise kuupäeva. Domeeninime aegumise kuupäeva möödudes avaldab EIS WHOIS teenuse vahendusel lisaks eelnevalt loetletud andmetele ka Domeeninime peatamise ja kustumise kuupäeva.
 
Selgitus: Muudatuse eesmärk on täiendada WHOIS teenuse vahendusel avaldatavaid juriidilisest isikust registreerija andmeid. Täna pole WHOIS teenuse vahendusel ettevõtet alati võimalik tuvastada, sest puudub info selle ettevõtte äriregistrikoodi kohta (nt kui ettevõte on nime muutnud). Kuna juriidilise isiku äriregistrikood on avalik info, on meie hinnangul paslik WHOIS teenuse läbipaistvuse huvides ka see teave registreerija kohta avaldada.

A4. Domeenireeglite punkti 4.1.1 alampunktide c), d), e) ja f) postiaadressi nõude kaotamine
 
Hetkel kehtiv:

4.1.1 Registreerija on kohustatud Domeeninime registreerimise taotluses avaldama järgmised andmed:
c) Halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), postiaadressi, telefoninumbri ja e-posti aadressi,
d) Tehnilise kontakti nime, registri- või isikukoodi ja selle registreerinud või välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), aadressi, telefoninumbri ja e-posti aadressi;
e) juriidilisest isikust Registreerija puhul nime, asukoha aadressi, registrikoodi ja selle registreerinud riigi nime, telefoninumbri ja e-posti aadressi;
f) füüsilisest isikust Registreerija puhul eesnime(d) ja perekonnanime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), postiaadressi, telefoninumbri ja e-posti aadressi.
 
Domeenireeglite punkt 4.1.1 alampunktid c), d), e) ja f) muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

4.1.1 Registreerija on kohustatud Domeeninime registreerimise taotluses avaldama järgmised andmed:
b) Halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi,
c) Tehnilise kontakti nime, registri- või isikukoodi ja selle registreerinud või välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi;
d) juriidilisest isikust Registreerija puhul nime, registrikoodi ja selle registreerinud riigi nime, telefoninumbri ja e-posti aadressi;
e) füüsilisest isikust Registreerija puhul eesnime(d) ja perekonnanime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi.
 
Selgitus: Muudatuse eesmärk on kaotada ära domeeninime registreerimisel halduskontaktilt, tehniliselt kontaktilt, juriidilisest isikust registreerijalt ja füüsilisest isikust registreerijalt nende postiaadressi küsimine. Ettepanekuga sätestatakse, et domeeninime registreerimisel ei pea enam eeltoodud nimetatud isikud enda kohta postiaadressi avaldama.

Muudatus on ajendatud isikuandmete kaitse seadusest tulenevast minimaalsuse põhimõttest, mille kohaselt võib isikuandmeid koguda vaid ulatuses, mis on vajalik määratletud eesmärkide saavutamiseks. See tähendab, et andmete kogumine olukorras, mis pole proportsionaalne või kui puudub selge vajadus, milleks on neid andmeid vaja, ei tohi koguda.

Seniajani on EIS kogunud postiaadressi andmeid eelkõige eesmärgil tagada domeenivaidluste komisjoni (edaspidi ka: DVK) menetluse korral domeeni registreerijale menetlusdokumentide kättetoimetamine. Muid olulisi teavitusi EIS täna domeeni juurde registreeritud postiaadressile ei saada. Üldjuhul lähevad EIS-i poolsed teavitused teele e-posti vahendusel (nt domeeninime aegumise teade).

Täna on registreeritud ca 121 100 .ee domeeninime ja DVK menetlusi on EIS-l aastas kokku umbes 2 - 5. Nende näitajate põhjal on selge, et lihtsalt põhimõttel “igaks juhuks” DVK menetluse jaoks postiaadressi koguda pole mõistlik ega kooskõlas minimaalsuse põhimõttega. Seetõttu teeme ettepaneku kaotada ära domeenireeglites postiaadressi küsimise nõue ning lahendada DVK menetluses dokumentide kättetoimetamine registreerijale muul viisil (Vt ettepanek C3 selgitusi).

A5. Domeenireeglite punkti 4.1.1 alampunkti b) nimeserveri nõude kaotamine

Hetkel kehtiv:

4.1.1 Registreerija on kohustatud Domeeninime registreerimise taotluses avaldama järgmised andmed:
b) Domeeninime teenindava kahe Nimeserveri domeeninimed. Domeeninime teenindava Nimeserveri IP-aadress avaldatakse lisaks domeeninimedele üksnes juhul kui vastava Nimeserveri domeeninimi on registreeritava Domeeninime Alamdomeeniks.
 
Domeenireeglite punkt 4.1.1 alampunkt b tühistada.

Selgitus: Ettepaneku eesmärk on tühistada domeenireeglites domeeninime registreerimisel kahe seda teenindava nimeserveri küsimise nõue. Ettepaneku mõte on anda registreerijale täiendav võimalus ja vabadus otsustada, kuidas ta oma registreeritud domeeninime kasutab.

Täna kehtib domeenireeglites põhimõte, et domeeni registreerimiseks peab esitama kaks toimivat nimeserverit. Tihti pole aga registreerija domeeni registreerimise hetkel veel vajadust/valmisolekut domeeninimi kasutusele võtta – nt kaubamärgi kaitsel, alles asutataval ettevõttel või muul tulevikku suunatud ideel. Registreerija on seega sunnitud domeeni registreerimiseks lisama nimeserverid olukorras, kus domeeni taga tegelikkuses ühtegi teenust ei ole. Seetõttu peame muudatusega õigeks luua turul registreerijale täiendav võimalus ise otsustada, kuidas ta käituda soovib. Lisaks on EISi poole ka pöördutud huviga nimeserveriteta registreeringute vastu.

Meie hinnangul on DNSi ülesanne viia kokku interneti kasutaja internetis pakutava teenusega, millele viitab mingi registreeritud domeeninimi. Kui aga domeeninime taga ei ole (veel) ühtegi teenust, siis pole ka otstarbekas seda domeeninimede süsteemis (DNS) hoida. Ka RFC5731 kohaselt on nimeserveri kirje lisamine domeeni registreerimisel valikuline (inglise k optional).

Pärast muudatust säilib kahe toimiva nimeserveri nõue eeldusena domeeninime tsooni lisamiseks. Nende puudumisel on domeen EPP standardist lähtuvalt tsoonist eemaldatud (olek: inactive).

Nt ei nõua domeeninime registreerimisel nimeserveri lisamist ka Tšehhi ja Rootsi domeeniregister.

Muudatus ei tähenda, et registripidajad ei või enda juurde registreeritavatele domeeninimedele välja pakkuda oma nimeservereid – muudatus annab teadlikule domeeninime registreerijale täiendava võimaluse otsustada, kas ta tahab oma domeeninime DNSi lisada või mitte

A6. Domeenireeglite punkti 5.3.1.4 domeeni registreerimisperioodide täiendamine
 
Hetkel kehtiv:

5.3.1.4 Domeeninimi registreeritakse 1, 2 või 3 aastaks (edaspidi: registreerimisperiood). Domeeninimi loetakse registreerituks alates Domeeninime EIS-i poolt registreerimise kuupäevast.
 
Domeenireeglite punkt 5.3.1.4 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

5.3.1.4 Domeeninimi registreeritakse 3, 6 või 9 kuuks või 1 kuni 10 aastaks (edaspidi: registreerimisperiood). Domeeninimi loetakse registreerituks alates Domeeninime EIS-i poolt registreerimise kuupäevast.

Selgitus: Muudatuse eesmärk on registreerijatele pakkuda turul paremaid valikuid domeeni registreerimisel, andes nendele rohkem paindlikkust ja vabadust otsustada. Domeenivaldkonnas areneb ja muutub turg pidevalt, mistõttu pole EIS-i hinnangul enam mõistlik jätkata üksnes olemasolevate piiratud registreerimisperioodide pakkumisega. Täna on vajadus lühemate ja pikemate registreerimisperioodide teenuse tarbimisele EIS-i hinnangul selgelt olemas.

Alla aastased registreerimisperioodid on mõeldud erinevate lühiajaliste projektide jaoks, kus kapitali ja kindlust vähe või domeeni soovitaksegi lühiajaliselt kasutada. Ettepaneku kohaselt võimaldab lühike registreerimisperiood alustavatele iduettevõtetele, garage48 taolistele projektiettevõtetele ja algatustele muuta .ee kättesaadavamaks ja hinda odavamaks. Samuti on lühike registreerimisperiood sobilik ka hooajalistele üritustele - kontserdid, teatrietendused, peod, pulmad, sünnipäevad jms. Eriti hoojaliste ürituste puhul kasutatakse täna palju .eu domeeni, millele soovime pakkuda välja .ee’d kui kodumaist alternatiivi.

Pikk registreerimisperiood annab registreerijatele, kes planeerivad oma domeeni pikalt kasutada ega soovi domeeni pikendamisega pidevalt tegeleda, suurema valikuvabaduse. Samuti võimaldab suur osa TLDsid registreeringuid kuni 10 aastaks- ccTLDdest pakub 10 aastaseid registreeringuid näiteks .eu, .se, .de, .uk, gTLDdest .com, .net, .org. Seega ka rahvusvahelistele registreerijatele, kel domeenid registreeritud paljude TLDde juures, teeb ühtlustatud või teiste levinud domeenidega sarnaste võimaluste pakkumine .ee domeeninime registreerimise ja haldamise lihtsamaks.

Ettepaneku teine sisuline eesmärk on kehtestada registripidajatele üksnes minimaalse registreerimisperioodi nõue (loe selle kohta ettepanek B2 selgitusi), lastes registripidajatel valida, milliseid registreerimisperioode pakkuda. Selline muudatus annab registripidajatele ka täiendava võimaluse erineda oma toodetega konkurentidest ja otsustada ise, mida oma klientidele turul võimaldada.

A7. Domeenireeglite punkti 5.3.2.3 domeeni pikendamise piirangu kaotamine
 
Hetkel kehtiv:

5.3.2.3 Registreeringu pikendamine ei ole võimalik varem kui 90 päeva enne vastava Domeeninime registreerimisperioodi lõppu.

Domeenireeglite punkt 5.3.2.3 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

5.3.2.3 Domeeninime kehtiv registreeringu pikkus peab olema väiksem kui 11 aastat.
 
Selgitus: Ettepaneku esimene eesmärk on domeeninime registreeringu pikendamise ajaline piirang kaotada. Nimelt on täna kehtiv punkt 5.3.2.3 ajale jalgu jäänud, omades domeenireeglites tähendust siis, kui .ee domeeni oli võimalik registreerida üksnes 1ks aastaks. Käesoleval hetkel on domeeninime võimalik registreerida ka pikemaks perioodiks, mistõttu on punkt 5.3.2.3 sisutühi ja piirab ebaproportsionaalselt registreerija õigust domeeninime varem, kui 90 päeva enne domeeninime registreerimisperioodi lõppu, pikendada.

Ettepaneku teine eesmärk on tagada 90 päevase pikendamise piirangu kadumise järel võimalus domeeni pikendada kuni 10 aastaks, kui domeeni aegumiseni on jäänud vähem, kui aasta.

A8. Domeenireeglite punkti 5.3.4.2 numeratsiooni muutmine
 
Hetkel kehtiv:

5.3.4.2 EIS-l on õigus Domeeninimega seotud nimeserverite kirjeid ise muuta või eemaldada ja/või nõuda seda Registreerijalt, Halduskontaktilt ja Tehniliselt kontaktilt kui vastavad kirjed põhjustavad või võivad põhjustada häireid domeeninimede süsteemi töös või kui see on vajalik Domeeninime peatamiseks.
 
Selgitus: Ettepaneku eesmärk on muuta domeenireeglite punkti 5.3.4.2 numeratsiooni punktiks 5.3.4.3.Vt ka ettepanek A9 selgitusi.

A9. Domeenireeglite punkti 5.3.4.2 uue sõnastuse kehtestamine
 
Domeenireeglite punkt 5.3.4.2 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

5.3.4.2 Domeeninime lisamiseks tsooni peab Domeeninimega olema seotud vähemalt kaks seda teenindava Nimeserveri domeeninimed. Domeeninime teenindava Nimeserveri IP-aadress avaldatakse lisaks domeeninimedele üksnes juhul kui vastava Nimeserveri domeeninimi on registreeritava Domeeninime Alamdomeeniks.
 
Selgitus: Ettepaneku eesmärk on sätestada olukord, mil domeeninimi soovitakse lisada tsooni. Sisuliselt regulatsioon ei muutu ja tegemist on üksnes domeenireeglite punkti 4.1.1 b) ületoomisega. Vt ka ettepanek A2 ja A5 selgitusi.

A10. Domeenireeglite punkti 5.3.6.3 pärimisõiguse tingimusega täiendamine
 
Hetkel kehtiv:

5.3.6.3 Taotlusele peab olema lisatud üleandva Registreerija poolt Domeenireeglite 4¹ peatükis toodud nõuetele vastavalt allkirjastatud nõusolek Domeeninimest vastuvõtva Registreerija kasuks loobuda. Nõusolekut asendab Domeenivaidluste Komisjoni, vahekohtu või kohtu otsus Domeeninimi vastuvõtvale Registreerijale üle anda.
 
Domeenireeglite punkt 5.3.6.3 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

5.3.6.3 Taotlusele peab olema lisatud üleandva Registreerija poolt Domeenireeglite 4¹ peatükis toodud nõuetele vastavalt allkirjastatud nõusolek Domeeninimest vastuvõtva Registreerija kasuks loobuda. Nõusolekut asendab Domeenivaidluste Komisjoni, vahekohtu, kohtu otsus või pärimisõiguse dokument Domeeninimi vastuvõtvale Registreerijale üle anda.
 
Selgitus: Muudatuse eesmärk on täiendada domeenireegleid ja kehtestada isiku õigus domeeninime pärida. Vastavalt pärimisseadusele on pärimine isiku surma korral tema vara üleminek õigusjärgsele pärijale. Pärand on pärandaja vara, õigused ja kohustused. Pärandiks ei loeta üksnes pärandaja õigusi ja kohustusi, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Kuna domeeninimi ei ole midagi sellist, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud füüsilise isikuga, on domeeninime võimalik pärida ja anda üle õigusjärgsele pärijale. Seetõttu peame mõistlikuks viia domeenireeglitesse sisse ka võimalus domeeninime suhtes pärimisõigust teostada.

Ettepaneku kohaselt asendab üleandva registreerija nõuetele vastavat allkirjastatud nõusolekut pärimisõiguse dokument, milleks tuleb eelkõige lugeda notariaalselt tõestatud dokument. Selliseks dokumendiks ei ole abielutunnistus, surmatunnistus ega testament, vaid üksnes notariaalne akt, millega on notar ametlikult kinnitanud, kes on õigusjärgsed pärijad. See tähendab, et pärijal tuleb domeeninime suhtes pärimisõiguse teostamisel edastada registripidajale pärimisõigust tõendav dokument.
 
A11. Domeenireeglite punkti 5.3.6.5 pärimisõiguse tingimusega täiendamine
 
Hetkel kehtiv:

5.3.6.5 Vastuvõtva Registreerija poolt allkirjastatud taotluse ja punktis 5.3.6.3 nimetatud üleandva Registreerija nõusoleku kättesaamisel saadab EIS üleandva Registreerija e-posti aadressile e-kirja Domeeninime üleandmise kinnitamiseks, v.a juhul kui Domeeninime üleandmise aluseks on Domeenivaidluste Komisjoni, vahekohtu või kohtu otsus või kui Registreerija otsene tahe Domeeninimi üle anda on Registripidaja poolt juba eelnevalt tuvastatud.
 
Domeenireeglite punkt 5.3.6.5 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

5.3.6.5 Vastuvõtva Registreerija poolt allkirjastatud taotluse ja punktis 5.3.6.3 nimetatud üleandva Registreerija nõusoleku kättesaamisel saadab EIS üleandva Registreerija e-posti aadressile e-kirja Domeeninime üleandmise kinnitamiseks, v.a juhul kui Domeeninime üleandmise aluseks on Domeenivaidluste Komisjoni, vahekohtu, kohtu otsus või pärimisõiguse dokument või kui Registreerija otsene tahe Domeeninimi üle anda on Registripidaja poolt juba eelnevalt tuvastatud.
 
Selgitus: Vt ettepanek A10 selgitusi.

A12. Domeenireeglite punkti 6.1.10 täiendamine registripidaja õigusega esitada EIS-le taotlus
 
Domeenireeglite punkt 6.1.10 kehtestatakse järgmises sõnastuses:

6.1 EIS võib Domeeninime mitte registreerida või peatada ainult mõjuval põhjusel, sh eeskätt kui:
6.1.10 Juhul, kui EIS’ile esitatakse Registripidaja poolt sellekohane põhjendatud taotlus;
 
Selgitus: Ettepaneku eesmärk on tuua domeenireeglitesse sisse võimalus, et EIS võib domeeni mitte registreerida või peatada ainult mõjuval põhjusel ka juhul, kui sellekohane põhjendatud taotlus tuleb registripidajalt.

EIS-ni on jõudnud tagasiside, et seoses 01.12.2015 jõustunud domeenireeglite muudatusega, kui kehtestati võimalus domeeni registreerimisel kasutada ka Paypal Verified kontot, on registripidajatel tekkinud probleeme. Nimelt on pahatahtlikul domeeni registreerijal võimalik PayPal’ile esitada ka pärast domeeni registreerimist ja selle eest tasu maksmist kaebus, et temale pole vastavasisulist teenust osutatud. Seeläbi on registreerijal võimalik läbi PayPal’i nõuda juba makstud domeeni registreeringu eest raha tagasi. EIS-le teadaolevalt on sellises PayPal’i menetluses võetud registripidajatelt juba makstud domeeni registreeringu eest raha tagasi. Kahjuks pole sellistes menetlustes PayPal nõustunud registripidaja väidetega (s.t, et domeen on registreerija nimele registreeritud).

Seetõttu peame mõistlikuks kaitsta registripidajaid pahatahtliku domeeni registreerija eest ning luua nendele võimalus, kuidas sellist käitumist sanktsioneerida. Eeltoodud kirjeldatud juhul on EIS otsustanud jagada riski registripidajatega ning teeb punktis B16 ettepaneku pool tasutud summast hüvitada.
 
A13. Domeenireeglite punkti 6.4 numeratsiooni muutmine 

Hetkel kehtiv:

6.4 Juhul, kui EIS-le saab teatavaks, et juriidilisest isikust Registreerija on registrist kustutatud, teavitab EIS sellest Domeeninimega seotud kontaktisikuid ja teeb ettepaneku, et Domeeninime suhtes õigust omav Registreerija esitaks Registripidajale Domeeninime üleandmise taotluse domeenireeglite p 5.3.6.2 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada Domeeninime omandamist tõendavad dokumendid, mis asendavad domeenireeglite p-s 5.3.6.3 sätestatud üleandva Registreerija nõusolekut. EIS teeb ettepaneku esitada eelmainitud dokumentatsioon Registripidajale 30 päeva jooksul. Kui Domeeninime üleandmine ei ole käesoleva punkti kohaselt ja tähtaja jooksul teostatud, siis on EIS-l õigus Domeeninime Registreering kustutada.
 
Selgitus: Ettepaneku eesmärk on muuta domeenireeglite punkti 6.4 numeratsioon punktiks 6.5. Vt ka ettepanek A14 selgitusi.
 
A14. Domeenireeglite punkti 6.4 täiendamine oksjonikeskkonna nõudega
 
Domeenireeglite punkt 6.4 muudetakse ja kehtestatakse järgmises sõnastuses:

6.4 EIS-i juhatus võib kehtestada Domeeninimedele, mis kustuvad punkti 6.3 kohaselt, oksjonikeskkonna nõuded. Oksjonikeskkonna nõuded avaldatakse EIS-i veebilehel. EIS-i juhatus võib oksjonikeskkonna nõudeid ühepoolselt muuta, teavitades sellest Registripidajaid ning avaldades muudatused EIS-i veebilehel vähemalt üks (1) kuu enne muudatuste jõustumist.
 
Selgitus: EIS soovib .ee tsooni halduseks arendada välja oksjonikeskkonna. Kõige üldisemalt on keskkonna loomise peamine eesmärk võidelda drop-catchingu vastu, andes kõigile registreerijatele võrdsed võimalused soetada domeen vastavalt oma väärtushinnangule.

Oksjonikeskkonna vahendusel pannakse müüki punkti 6.3 kohaselt kustuvad domeenid. Oksjonikeskkonna nõuete kehtestamine tähendab, et EIS-i juhatus reguleerib üksnes oksjoni läbiviimise korra ja nõuded. Domeeninime omandamine läbi oksjonikeskkonna toimub ikka vastavalt domeenireeglitele. Planeeritav oksjonikeskkond tähendab lühidalt seda, et oksjonil osalemiseks peab kasutaja end tuvastama ja pakkuma oma hinna kustunud domeeninimele. Lisaks peaks oksjonikeskkond võimaldama ka kolmandate osapoolte oksjoneid ning ostu-müügi tehinguid. Planeeritav keskkond liidestub .ee registrisüsteemiga üle API. Hetkel on oksjonikeskkond väljatöötamisel, plaaniga rakendada seda 2017. aasta teises pooles.

Samuti on kavatsus tulevikus vabastada blokeeritud ja reserveeritud domeenid (riikide nimed, numbrid, Eesti haldusüksused) ning 1-tähelised domeenid, millised lähevad ilmselt ka pakkumisele oksjonikeskkonnas. Nimetatud muudatuse kohta esitatame tulevikus EIS-i Nõukogule vastavasisulise ettepaneku.

A15. Domeenireeglite punkti 6.6 täiendamine domeeni kustutamise võimalusega
 
Domeenireeglite punkt 6.6 kehtestatakse järgmises sõnastuses:

6.6 Juhul, kui EIS-le saab teatavaks, et füüsilisest isikust Registreerija on surnud ja surmast on möödunud 6 kuud, teavitab EIS sellest Domeeninimega seotud kontaktisikuid ja teeb ettepaneku, et Domeeninime suhtes õigust omav Registreerija esitaks Registripidajale Domeeninime üleandmise taotluse domeenireeglite p 5.3.6.2 kohaselt. Taotlusele tuleb lisada pärimisõiguse dokumendid, mis asendavad domeenireeglite p-s 5.3.6.3 sätestatud üleandva Registreerija nõusolekut. EIS teeb ettepaneku esitada eelmainitud dokumentatsioon Registripidajale 30 päeva jooksul. Kui Domeeninime üleandmine ei ole käesoleva punkti kohaselt ja tähtaja jooksul teostatud, siis on EIS-l õigus Domeeninime Registreering kustutada.
  
Selgitus: Muudatuse eesmärk on täiendada domeenireegleid selliselt, et võimaldada domeen kustutada ka juhul, kui domeeni registreerija on surnud ja õigustatud isik pole domeeni suhtes pärimisõigust teostanud. Kuna pärimismenetlus kestab ca 4-6 kuud, on arvestatud, et domeeninime on võimalik EIS-i poolt kustutada üksnes juhul, kui surmast on möödunud 6 kuud. Sellisel juhul kustutatakse domeen pärast 30 päeva möödumist. Vt lisaks ettepanek A10 selgitusi.

A16. Domeenireeglite punkti 6.7 lisamine
 
Domeenireeglite punkti 6.7 kehtestatakse järgmises sõnastuses:

6.7 EIS teavitab viivitamata Domeeninime Registripidajat Domeeninime peatamisest, peatamise lõpetamisest ja Registreeringu kustutamisest. Registripidaja on kohustatud viivitamata edastama nimetatud teabe vastava Domeeninime Registreerijale. EIS'il on õigus täiendavalt edastada teavet Domeeninimega seotud muutuste kohta otse Registreerijale.
 
Selgitus: Ettepanekute A12, A13 ja A14 tõttu on muudatuse eesmärk tõsta punkt 6.5 ümber ja kehtestada selleks punkt 6.7.