KKK

I Soovin registreerida .ee domeeni, mida pean selleks tegema?

1. Soovin registreerida .ee domeeni, mida pean selleks tegema?

Kontrollige WHOIS otsingust kas soovitud domeeninimi on vaba. Otsingut saate sooritada Eesti Internet SA kodulehel www.internet.ee. Valige domeeni registreerimiseks Eesti Interneti SA poolt akrediteeritud registripidaja ning esitage valitud registripidaja kaudu domeeni registreerimise taotlus. Registripidajad leiate aadressilt www.internet.ee/registripidajad.

2. Kes on registripidaja?

Registripidaja on Eesti Interneti SA poolt volitatud ja akrediteeritud ettevõte või asutus, kes pakub domeeni registreerijatele registreerimisteenuseid. Registripidaja on tavaliselt internetiteenuse ja serveri majutusteenuse pakkuja. Registripidaja kaudu hakkab edaspidi toimuma Teile registreerimisteenuste osutamine, sealhulgas domeeni pikendamine ja andmete muutmine. Volitatud registripidajad leiate aadressilt www.internet.ee/registripidajad

3. Kes on registreerija?

Registreerija on isik, kelle nimele registreeritakse domeen. Registreerija võib olla nii füüsiline kui ka juriidiline isik.

4. Mis on register?

Eesti domeenide registriks on Eesti Interneti SA.

5. Soovin registreerida .ee domeeni, mis andmed pean registripidajale esitama?

Domeeninime registreerimisel esitamiseks kuuluvad andmed on kirja pandud domeenireeglite punktis 4.1.1, mis ütleb, et registreerimisel tuleb registripidajale esitada:

a) taotletav domeeninimi,
c) halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi,
d) tehnilise kontakti nime, registri- või isikukoodi ja selle registreerinud või välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi;
e) juriidilisest isikust registreerija puhul nime, registrikoodi ja selle registreerinud riigi nime, telefoninumbri ja e-posti aadressi;
f) füüsilisest isikust Registreerija puhul eesnime(d) ja perekonnanime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi.

Tähelepanu! Domeeninime registreerimise taotluse esitamisel palume jälgida registripidaja täpsemaid juhiseid.

Tähelepanu! Kui domeeni registreerib registreerija esindaja (halduskontakt), peab tal olema kas kirjalik volitus või Eesti kehtivast õigusaktist tulenev õigus registreerijat esindada (näiteks juhatuse liige).

6. Kas domeeni on võimalik registreerida nimeserveriteta?

Jah, domeenireeglid ei kohusta registreerijat domeeni registreerimisel esitama kahte domeeni teenindavat nimeserverit. Juhul, kui domeeni registreerijal on aga soov domeeni reaalselt kasutama hakata (teha veebileht, kasutada seda e-posti aadressina vms), siis on vajalik domeenile kaks seda teenindavat nimeserverit lisada.

7. Kui pikaks perioodiks saab .ee domeeni registreerida?

.ee domeene saab registreerida 3, 6, 9 kuuks ja 1-10 aastaks.  2017. aastal on registritasu vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta . Registritasu on Eesti Interneti SA poolt domeeni registreerimise või pikendamise eest registripidajatelt küsitav tasu. Tasu lõpptarbijale ehk registreerijale määratakse registripidajate poolt vabaturul konkurentsi tingimustes. Tasule lisandub käibemaks.

8. Kes on halduskontakt ja mis on tema roll?

Halduskontakt on registreerija esindaja (füüsiline isik), kellel on õigus registreerija nimel sooritada kõiki registreerimisteenuseid. Halduskontaktil peab olema registreerija volitus teostada tema nimel kõiki domeeniga seotud toiminguid. Kui registreerija on juriidiline isik, siis on halduskontakt see isik, kes Registripidajalt registreerimisteenuseid tellib. Kui registreerija on eraisik, täidab ta reeglina ise ka halduskontakti rolli. Halduskontaktil puudub edasivolitamise õigus. Halduskontakt vastutab enda ja Registreerija kohta esitatud andmete ja dokumentide õigsuse ja ehtsuse eest.

9. Kes on tehniline kontakt ja mis on tema roll?

Tehnilisel kontaktil on õigus lisada, muuta või eemaldada ainult temaga seotud domeenide nimeserveri andmeid. Kui domeeni registreerija kasutab mõne veebimajutusteenuse pakkuja teenuseid, on soovitatav jätta oma domeenide tehniliseks kontaktiks just nende esindaja. Samas kui domeeni registreerija haldab oma servereid ise, siis võib ta tehniliseks kontaktiks määrata iseenda.

10. Kas domeeni registreerimisel peab taotluse ka allkirjastama?

Jah, vastavalt domeenireeglite punktile 4.1.2 on domeeni registreerimine üks neljast registreerimisteenusest, mille puhul domeeni registreerija või kirjalikult volitatud halduskontakt peab taotluse allkirjastama. Allkirjastamise viisideks pakub domeenireeglistik nelja eri võimalust. Nendeks on:

a) digitaalne allkirjastamine Eesti ID-kaarti või Mobiil-ID-d kasutades;
b) digitaalne allkirjastamine kasutades selleks EIS-i poolt aktsepteeritud välisriigi ID-kaarti (nimekirja EIS-i poolt aktsepteeritud ID-kaartidest leiad SIIT);
c) omakäeliselt allkirjastamine registripidaja esindaja juuresolekul (registripidaja kontoris või klienditeeninduspunktis);
c) allkirjastamise asemel tasuma registreerimisteenuse eest registripidajale registreerija või registreerija halduskontakti pangakontolt, märkides maksekorraldusele sellele taotlusele registripidaja poolt antud viitenumbri ja vastava domeeninime või registripidaja väljastatud arve numbri, millelt nähtub vastav domeeninimi
d) tasuma registreerija esindaja (halduskontakti) nimele registreeritud ja PayPal poolt verifitseeritud (PayPal Verified) PayPal’i kontolt ning märkima makse selgitusse vastava Domeeninime või Registripidaja väljestatud arve numbri, millelt nähtub vastav Domeeninimi. Registripidajal on õigus nõuda Registreerijalt täiendavaid tõendeid PayPal konto verifitseerituse kohta.

11. Kas domeeninime valikule kehtivad ka mingid piirangud?

Jah, domeenireeglid näevad ette hulga piiranguid domeeninime kujule: a) Domeeninimi võib sisaldada ainult numbreid (0-9), sidekriipse ja tähti, b) domeeninime minimaalseks pikkuseks on 2 ja maksimaalseks 63 sümbolit, c) domeeninimedes ei eristata suur- ega väiketähti, ning d) domeeninimi ei või alata ega lõppeda sidekriipsuga, samuti ei või see sisaldada sidekriipsu samaaegselt kolmanda ja neljanda sümbolina.

12. Mida teha, kui minu teenusepakkuja ei ole Eesti Interneti SA akrediteeritud registripidaja?

.ee domeeninime registreerimisteenuste jaoks peate valima mõne akrediteeritud registripidaja. Muude teenuste, sealhulgas meiliserveri ja veebimajutusteenuse, puhul Eesti Interneti SA poolset akrediteeringu nõuet ei ole ja neid võite kasutada omal valikul.

13. Milliseid registreerimisteenused saab registripidaja juures teha?

Domeenireeglite järgi on registreerimisteenuseid kokku seitse ja kõiki neid saab teha registripidajate vahendusel. Nendeks on:

a) domeeninime registreerimine,
b) registreeringu kustutamine,
c) registreeringu pikendamine,
d) domeeninime üleandmine,
e) kontaktandmete uuendamine,
f) nimeserveri kirjete haldamine,
g) registripidaja vahetamine.

14. Sooviksin registreerida oma firma nimele teist domeeni ja enda nimele samuti ühe domeeni, kas see on võimalik?

Jah, see on võimalik. Tulenevalt reeglite liberaliseerimisest saavad nüüd nii ettevõtted kui ka eraisikud registreerida enda nimele piiramatu arvu domeene.

15. Kas välismaised ettevõtted ja eraisikud saavad registreerida .ee domeeni?

Jah, Eesti registri- või isikukoodi mitte omavad ettevõtted ja eraisikud saavad .ee domeeni registreerida. Domeenireeglite punkt 4.1.1 c) sätestab, et Registreerija peab esitama registreeritava domeeni Halduskontakti nime, isikukoodi ja selle välja andnud riigi nime (või isikukoodi puudumisel sünniaja ja kodakondsusjärgse riigi nime), telefoninumbri ja e-posti aadressi. 

16. Kuidas kujuneb .ee domeeni lõpphind tarbijale?

Domeeni registreerimise lõpphinna määrab registripidaja. Register kehtestab kõigile registripidajatele ühtse domeeni registreerimise baastasu, milleks on alates 1. maist 2017 vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta (hinnale lisandub käibemaks). Domeeni lõpphind kujuneb turukonkurentsi tingimustes, seega võib lõpphind olla baastasust madalam, samaväärne või ka sellest kõrgem.

17. Kas täpitähtedega (ä, ö, ü, õ, š, ž) .ee domeeninime registreerimisel kehtib sama domeenihind?

Täpitähtedega domeeninime registreerimise hind on sama, mis tava .ee domeeni registreerimise puhul. Domeeni registreerimise lõpphinna määrab registripidaja. Register kehtestab kõigile registripidajatele ühtse domeeni registreerimise baastasu, milleks on alates 1. maist 2017 vastavalt registreerimisperioodi pikkusele 1,6, 3,2 ja 4,8 eurot ning 6 eurot aasta kohta. Domeeni lõpphind kujuneb turukonkurentsi tingimustes, seega võib lõpphind olla baastasust madalam, samaväärne või ka sellest kõrgem.

18. Kas täpitähtedega (ä, ö, ü, õ, š ja ž) domeeni on võimalik kasutada e-postiaadressis?

Täna ei ühildu mitmed e-posti kliendid täpitähtedega domeenidega ja seetõttu ei ole täpitähtedega domeenide e-postis kasutamine veel soovitatav. Võimalik on kasutada täpitähtedega domeeninime punycode vastelist nimekuju (punycode vasteinfo@täpitähtedegadomeen.ee domeeninimele on info@xn--tpithtedegadomeen-qqbd.ee), kuid sellisel juhul tuleb arvestada domeeninime kirjapildi keerukusega.

19. Millised on tippdomeen .ee alla kuuluvad ülddomeenid?

Ülddomeene kasutatakse sarnaste tunnustega isikute ja asutuste domeeninimede grupeerimiseks ja eristamiseks. Ülddomeenid on :
a) com.ee – äriühingud äriseadustiku mõistes;
b) pri.ee – füüsilised isikud;
c) fie.ee – füüsilisest isikust ettevõtjad äriseadustiku mõistes;
d) med.ee – meditsiiniasutused.

20. Kas ülddomeenide alla domeeninime registreerimine on tasuline?

Jah, kõikide ülddomeenide domeeninime registreerimine on tasuline ja võrdustatud tippdomeen .ee alla domeeni registreerimisega. Ülddomeenide registreerimisel kehtib sama hind, mis tava .ee domeeni registreerimise puhul. Ülddomeene saab registreerida registripidajate vahendusel.

21. Mis on alamdomeen ja kuidas ta erineb ülddomeenist?

Domeenireeglite kohaselt on alamdomeen tippdomeenist .ee vasakule jääv punktiga eraldatud tähis. Tippdomeeni alla saab registreerida vabalt valitud arv alamdomeene. Näiteks võiks Eesti Interneti SA KKK asuda lehel http://kkk.internet.ee. Alamdomeene haldab konkreetse domeeni omanik. Alamdomeene saab domeeni omanik kasutada näiteks temaatiliste alamlehtede tegemiseks. Samas võib domeeniomanik pakkuda nii tasulist kui tasuta võimalust enda domeeni alla alamdomeen registreerida. 

22. Kas alamdomeene on võimalik kuskil tasuta registreerida ja kui, siis kellel?

Jah, tasuta alamdomeene on võimalik registreerida eraisikutel ning haridus-, teadus- ja kultuuriasutustel. Eraisikutele on tasuta alamdomeeni registreerimise võimalus loodud domeenide era.ee ning eesti.ee alla. Haridus-, teadus- ja kultuuriasutustel on tasuta võimalik domeene registreerida läbi EENeti (Eesti Hariduse ja Teaduse Andmesidevõrk) domeenide edu.ee, lib.ee, org.ee ning vil.ee alla. Täpsemalt loe SIIT.

II Muud domeeni registreerimisega seotud teenused

23. Kas domeeni pikendamiseks on vaja esitada taotlus nagu uue domeeninime registreerimisel?

Ei, domeeni pikendamiseks pole vaja eraldi taotlust allkirjastada. Domeeni pikendamiseks tuleb Teil oma registripidajale teada anda domeeni pikendamise soovist ning tasuda domeeni pikendamise tasu. Enamus registripidajaid saadavad oma klientidele teateid domeeni pikendamise vajadusest.

24. Mis juhtub domeenidega mida registreerijaid ei pikenda?

Domeeni registreeringut on võimalik pikendada igal ajahetkel, esitades registripidajale vastavasisulise soovi. Pikendamata domeeninimede suhtes algatab Eesti Interneti SA kustutamismenetluse. Kustutusmenetlus kestab kokku 45 päeva ja selle aja jooksul on registreerijal endiselt võimalik oma domeeni pikendamise soovist registripidajat informeerida. Kustutusmenetlus koosneb mitmest etapist: Domeeni WHOIS andmebaasi tehakse märge, et domeen on aegunud. Selle aja jooksul on domeeni all olev veebilehekülg ja e-posti süsteem täiesti kättesaadav. Kui 15 päeva (aegumisperioodi) jooksul domeeni ei pikendata, siis peatatakse domeen ja tema kirjed nimeserverites blokeeritakse. See tähendab, et domeen (näiteks veebiaadress või elektronpostiaadress) pole enam internetis kättesaadav. See staatus kestab 30 päeva ja on mõeldud selleks, et domeeni registreerinud isikul oleks viimane võimalus võtta ühendust oma registripidajaga ja domeeni soovi korral pikendada. Sellekohane märge kantakse WHOIS andmebaasi, mida saab vaadata EIS kodulehel. Kui domeeni registreerija endiselt ei ole peale 30 päevast kustutusperioodi domeeni pikendanud, siis kustutatakse domeen registrist ja domeeninimi pannakse karantiini, mis kestab kuni 24 tundi. Peale karantiini lõppemist muutub domeeninimi vabaks ning registreeritakse esimesele korrektse taotluse esitanud registreerijale („kes ees, see mees“ põhimõttel).

25. Mida pean tegema kui soovin oma .ee domeeni kustutada?

Kui domeeni registreerijal puudub soov domeeni registreeringut pikendada, siis tuleb registripidajale esitada allkirjastatud domeeni kustutamise taotlus. Peale seda, kui registripidaja on vastavasisulise taotluse registrisse edastanud, käivitub domeeni kustutusmenetlus 30 päeva, mille lõppedes ja peale kuni 24h kestva karantiini lõppemist, kustub domeen registrist. 30 päevase kustutusmenetluse jooksul on registreerijal siiski võimalik domeeni soovi korral tagasi saada.

26. Kuidas pean toimima kui soovin oma domeeni üle anda kellegile teisele?

Domeeninime üleandmisel peab domeeni vastuvõttev registreerija esitama üleandva registreerija registripidajale taotluse, kus ta annab teada enda soovist registreerida kõne all olev domeen enda nimele. Antud taotlus peab sisaldama endas kõiki tavalisi domeeni registreerimise andmeid ning lisaks ka üleandva registreerija allkirjastatud nõusolekut antud domeenist vastuvõtva registreerija kasuks loobuda. Vastavalt domeenireeglite punktile 5.3.6.3 peab domeeninimest loobumise avaldus olema allkirjastatud ühes punktis  kirjeldatud viisidest ehk antud dokument peab olema kas digiallkirjastatud, allkirjastatud omakäeliselt registripidaja esindaja juuresolekul või allkirjastatud EIS-i poolt aktsepteeritud välisriigi ID-kaardiga. Aktsepteeritud välisriikide nimekirja leiab SIIT

27. Kas registripidajat saab vahetada?

Jah, registripidajat saab vahetada. Registripidaja ei tohi teha takistusi registripidaja vahetamiseks. Näiteks ei tohi registripidaja siduda domeeni registreerimisteenuste osutamist muude tema poolt osutatavate teenuste tarbimisega. Registreerija on vaba ja tal on igal ajal õigus vahetada registripidajat.

28. Soovin registripidajat vahetada, mida selleks tegema pean?

Registripidaja vahetuseks tuleb oma seniselt registripidajalt küsida domeeni autoriseerimiskood. See kood tuleb esitada uuele registripidajale, kes saab selle abil muuta registri andmeid ja saada ametlikult teie domeeni uueks registripidajaks.

29. Soovin vahetada domeeni nimeservereid. Mida selleks tegema pean?

Nimeserverite vahetus on üks seitsmest registreerimisteenusest, mida on võimalik sooritada registripidaja juures. Nimeserverite vahetust on autoriseeritud tegema domeeni registreerija, haldus- ja ka tehniline kontakt (see on ainuke registreerimisteenus, mida tehniline kontakt iseseisvalt sooritada võib).

III DNSSEC

30. Mis on DNSSEC?

DNSSEC ehk Domain Name System Security Extensions (eesti keeles domeeninimede süsteemi turvalaiendused) on turvavõtmete süsteem, mis tagab, et internetilehekülg kuhu kasutaja suunatakse on see, mille aadressi ta veebilehitsejasse sisestas. Näiteks tagab DNSSEC, et sisestades veebilehitseja aadressiribale oma internetipanga veebiaadressi, ei suunata kasutajat sarnase väljanägemisega lehele, mis on petturite poolt andmete ja paroolide varastamiseks üles seatud. Vaata DNSSEC-i tutvustavat videot SIIT

31. Mis on DNSSEC-i täisteenus?

DNSSEC täisteenuse puhul ei pea domeeniomanik muretsema DNSSEC taristu ülesseadmise ja haldamise, võtmete loomise ning salajaste(privaat) võtmete kaitsmise eest - kõige selle eest võtab vastutuse teenusepakkuja. DNSSEC täisteenus tähistab registripidaja või nimeserveri teenuse pakkuja võimekust lisaks võtme edastamisele ka ise DNSSEC võtmeid luua ja hallata.

32. Kuidas DNSSEC täisteenust saada?

Ülevaate DNSSEC täisteenust pakkuvatest .ee akrediteeritud registripidajatest saab internet.ee avalehel olevast registripidajate võrdlustabelist, kus vastavad registripidajad on tähistatud märgiga või aadressilt www.internet.ee/dnssec/kes-pakub-dnssec-taisteenust. Teenusepakkujad võivad, kuid ei pruugi, DNSSEC-i kui lisateenuse eest küsida täiendavat tasu.

33. Kuidas saan DNSSEC-i töötamist kontrollida?

DNSSEC-i kontrollimiseks on kaks varianti - kas kontrollida ise või lasta teistel kontrollida enda eest. Täpse juhise leiat SIIT

IV Domeenivaidluste komisjon

34. Mis on Domeenivaidluste komisjon?

Domeeninimede registreerimisel võib ette tulla olukordi, kus domeeninimesid üritatakse registreerida isikute poolt, kes ei pruugi olla vastava domeeni suhtes heauskselt õigustatud ehk toimub domeeninimede kaaperdamine. Sellise õigusvastase tegevuse takistamiseks on Eesti Interneti SA juurde moodustatud Domeenivaidluste Komisjon (DVK). DVK ei ole kohus ega vahekohus, vaid spetsiaalne sõltumatu organ .ee domeeninimedega seotud vaidluste lahendamiseks, mis tegutseb Eesti Interneti SA juures. DVK tegevust reguleerib Domeenivalduste Komisjoni reglement.

35. Millisel juhul esitada DVK-le vaidlustusavaldus?

Kui Te leiate, et keegi on Teie nõusolekuta registreerinud domeeninime, mis langeb kokku Teile kuuluva kaubamärgi või Teie kui füüsilise isiku nime või Teie ettevõtte vms registrisse kantud nimega, on Teil võimalik esitada DVK-le vaidlustusavaldus.

36. Mida teha kui soovin esitada DVK-le vaidlustusavaldust?

Koostage vaidlustusavaldus vastavalt DVK reglemendi punktile 5. Lisada tuleb Teie väiteid kinnitavad tõendid ja tasuda Komisjoni Lõiv. Taotlus tuleb kindlasti digiallkirjastada. Nõuetekohaseid vaidlusavaldusi saab esitada e-posti aadressile vaidlus@internet.ee. Üksikasjalik vaidluste lahendamise menetluse kirjeldus ja nõuded on kirjas Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendis.

37. Kui suured on DVK lõivud?

DVK lõive kasutatakse üksnes DVK töö korraldamiseks. Lõivud katavad (2/3 lõivust) vaidluste lahendajate töötasud ning (1/3 lõivust) sekretariaadi töö. DVK lõivude suurused leiate SIIT.

38. Mis saab siis kui DVK vaidlustusavalduse rahuldab?

Kui DVK vaidlustuse rahuldab, siis vaidlustaja õigusi rikkuv domeeninimi tühistatakse või antakse üle vaidlustajale, olenevalt sellest, millist otsust DVK-lt vaidlustuses sooviti.

V Üldist

43. Kas domeeni on võimalik pärida?

Jah, domeenireeglid näevad ette võimaluse pärida domeeninime. Sellisel juhul tuleb pärijal esitada registripidajale sellekohane notariaalselt tõestatud dokument, milles on ta kinnitatud õigusjärgse pärijana. Selliseks dokumendiks ei loeta testamenti, abielutunnistust. jms. Juhul, kui EIS-le saab teatavaks, et isiku surmast on möödunud 6 kuud ja domeeni suhtes pole pärimisõigust teostatud, alustab EIS domeeni kustutamismenetlust. Sellisel juhul on õigusjärgsel pärijal võimalik ka 30-päevase kustutamismenetluse ajal taotleda domeeni ümberregistreerimist. Juhul, kui domeen kustub, on see vabalt kättesaadav "kes ees, see mees" põhimõttel.

V Üldist

39. Kuhu pean pöörduma kui mul on probleem oma registreeritud domeeniga?

Kui Teil on probleeme domeeniga (teenusega), siis pöörduge oma valitud registripidaja poole.

40. Kuhu pean pöörduma kui mul on probleem veebimajutusega?

Kui Teil on probleeme veebimajutusega (serveriga – kus asub koduleht ja/või e-mailid), siis pöörduge oma veebimajutuse pakkuja poole.

41. Kuidas saan kontrollida kes on minu registripidaja või veebimajutuse teenuse pakkuja?

Oma registripidajat või veebimajutuse teenuse pakkujat saate kontrollida Eesti Interneti SA kodulehelt domeeni (WHOIS) otsingu kaudu. Veebimajutusteenuse pakkujad pole WHOIS otseselt välja toodud, kuid reeglina võib veebimajutusteenuse pakkuja tuvastada vaadates domeeni nimeserverite nimesid.

42. Mida peaks juriidilisele isikule kuuluva .ee domeeniga tegema enne selle äriregistrist kustutamist?

Juhul, kui on soov domeeninime edasi kasutada, tuleb enne ettevõtte äriregistrist kustutamist teostada domeeninime üleandmine. Domeeninime üleandmisel peab domeeni vastuvõttev registreerija esitama üleandva registreerija registripidajale taotluse, kus ta annab teada enda soovist registreerida kõne all olev domeen enda nimele. Antud taotlus peab sisaldama endas kõiki tavalisi domeeni registreerimise andmeid ning lisaks ka üleandva registreerija allkirjastatud nõusolekut antud domeenist vastuvõtva registreerija kasuks loobuda. Domeeninime üleandmisel asendub Domeeninime üleandev Registreerija vastuvõtva (uue) Registreerijaga. Kui domeeninime ei ole soovi edasi kasutada, tuleks registripidajale esitada allkirjastatud domeeni kustutamise taotlus. Peale seda, kui registripidaja on vastavasisulise taotluse registrisse edastanud, käivitub domeeni kustutusmenetlus 30 päeva, mille lõppedes ja peale kuni 24h kestva karantiini lõppemist, kustub domeen registrist.