BLOGI

Est ei olegi Eesti

Ajal, mil isegi mitte kunagi puhkavad 101 rahvasaadikut puhkavad, igasuguseid märke otsivatest ametnikest ja turundajatest rääkimata, on EIS Eesti märki edasi otsinud. Kuigi võib tunduda ilmselge, et est on just üks sellistest märkidest, mis juba tähistabki meie riiki, siis tegelikkuses, osalt kindlasti ka meie väiksuse tõttu, laial maailmal selline seos puudub.

Maarja kirjutas siin kaks kuud tagasi, tõugatuna meie ühiskonda raputanud turundusideest, kasutada Eesti märgina laialt kasutatavat lühendit est, et tippdomeeni tasemel on olukord keeruline ja keegi meile seda tähist üle andma ei kiirusta. Oleme vahepeal selle seisu muutmise nimel edasi töötanud, kuid edusammud on visad tulema.

Est tähistab Eestit ISO 3166 kolmetäheliste koodide nimekirjas. Riigitunnustena kasutuses olevad tippdomeenid põhinevad sama ISO 3166 kahetähteliste riigikoodide loendil. ISO on sõltumatu rahvusvaheline standardite organisatsioon, mille tööst võtavad küll osa erinevad riiklikud standardite organisatsioonid, kuid mille loodavad standardid on kõigile vabatahtlikud. ICANNil ei ole seega mingit kohustust oma tegevuses nendest nimekirjadest lähtuda. Seni on ICANN ISO kolmetähelised riigitunnused liigitanud kui tuleviku kasutuseks reserveeritud loendi.

Kolmetähelised on väärt ressurss ettevõtjatele - lihtsad, lühikesed ja meeldejäävad kombinatsioonid. Hetkel oleme olukorras, kus ettevõtjad nõuavad ühehäälselt ISO kolmetäheliste loendi eiramist ja kõigi koodide laskmist vabale turule. Samal ajal riigiesindajate ja riiklike tippdomeene (ccTLD) haldavate organisatsioonide hulgas ühtne seisukoht puudub - on neid, kes kartuses segadust ja konkurentsi kahetähelistega, soovivad hetke olukorra säilitamist (keegi ei saa), on neid kes soovivad koode kasutusele võtta just riigi tunnustena ja on neid kes pooldavad koodide vabastamist.

Kui vaadata ISO kolmetäheliste loendile otsa, saab ruttu selgeks, miks pole riikidel ühtset seisukohta. Kui Eesti vaste on EST, siis näiteks Saksamaa vastena näeme ootuspärase GER asemel DEU või Lätil LVA. Suure hulga riikide joaks ei oma ISO kolmetäheline tunnus väärtust. Seetõttu on raske seda teemat meile sobivas suunas edasi lükata - otsus peab olema konsensuslik, et ICANNis midagi muutuks.

Küsimuse lahendamiseks on loodud vastav töögrupp, mille täieõiguslik liige ka mina juunikuust alates olen. Algus tundus paljulubav, kiiresti leidsin liitlase kellega koos kolmetäheliste registreerimiseks vabastamise nimel võidelda. Kuid peagi selgusid meie eesmärkide erisused. Tegemist on ettevõtjaga, kes näeb kolmetäheliste vabastamist sarnaselt juba registreeritud geograafiliste tippdomeenidega nagu .paris või .berlin. See tähendab, et riikidele jääb õigus otsustada, kes vastavat domeeni haldab, kuid erinevalt riigitunnusega tippdomeenidest kvalifitseeruvad need siiski ülddomeenideks (gTLD), mis tähendab kontrolli puudumist ning väga kinnist ja täpselt reglementeeritud ICANNi regulatsiooni. Meie progressiivsele e-riigile see aga kuidagi ei sobi. ICANNi regulatsioon ei jäta ruumi innovatsiooniks, ette on öeldud mis andmeid peab registreerijatelt koguma, kuidas peab kontrollima andmete õigsust ja tagatipuks peab iga register saatma kord päevas kõigi oma registreerijate ja domeenide info ICANNile, kes talletab selle oma superandmebaasi. Sellised asjad, nagu näiteks elektrooniline id, integratsioon riiklike andmebaasidega ja isikuandmete kaitse, ei mahu lubatud piiridesse.

Meie eesmärk ja sõnum on, et esmajärjekorras peab riikidel olema võimalus võtta kolmetähelised tunnused kasutusse riigitunnusega tippdomeenina (ccTLD), kus nõuded ja võimalused pannakse paika kohalikele seadustele ja kohaliku kogukonna ootustele vastavalt. Kui riik ei soovi kolmetähelist koodi kasutusele võtta, võib selle anda kasutusse ülddomeenina (gTLD) vabal turul või vastava riigi volituse alusel. ccTLDna saab domeeni registreerida vaid mittetulundusühinguna tegutsevatele organisatsioonidele, et vältida näiteks .me, .tv, .io tulemust, kus ccTLDd hallatakse ärilistest eesmärkidest lähtuvalt tekitades ebavõrdset konkurentsi ettevõtluseks mõeldud gTLDdele. Riikidele tuleb anda otsuse tegemiseks tähtaeg ning igaks juhuks domeeni kinni hoidmise vältimiseks võib rakendada ka teatavaid tasusid, mis võivad, aga ei pruugi, olla samal tasemel gTLD tasudega ($180000 esmaregistreerimine + $0,5 iga registreeritud domeeni kohta, kuid mitte vähem kui $25000 aastas).

Juuni lõpus Helsingis toimunud ICANNi poliitika foorumil sai aga selgeks, et riigitunnuste ja nimedega seotud küsimuste lahendamiseks loodud töögrupp on kokku jooksnud. Konverentsil võttis ülddomeenide (gTLD) haldajaid koondav grupp gNSO ette rünnaku töögrupi pihta, tõstatades küsimusi miks, milleks ja kellele see loodud on. Lisaks tõsteti jõuliselt lauale ettepanek kolmetäheliste ja riiginimede küsimus anda gNSO-le lahendada, sest nemad vormistasid ära ka geograafiliste tippdomeenide registreerimis lahenduse. Töögrupi juhtkond aga isegi ei püüdnud gruppi, selle eesmärke ja juba tehtud tööd kaitsta.

Seetõttu oleme EISis oma sihiku seadnud valitsusi nõustavale komiteele (GAC), kelle sõna selles küsimuses on lõpliku otsuse tegemisel tõenäoliselt kaalukaim. Eestil on selles komitees kaks kohta, kuid kahjuks kumbki liikmetest aktiivselt selle töös ei osale. EISi põhikirjaline eesmärk on muuhulgas seista ka Eesti internetikogukonna huvide eest rahvusvahelistes organisatsioonides, Eesti valitsus on üks osa sellest kogukonnast ja seetõttu tundub korrektne ka EISi esindaja saatmine sellesse komiteesse Eestit esindama. Töö selles suunas käib ja loodetavasti peatselt selgub, kas ja kes selle ülesande endale saab.

Hoiame teid kindlasti asjade edenemisega kursis.

Kommentaarid

yolys2016-09-11

.ee domain name to enhance the renewal price?

Uus kommentaar

Email again:

© 2017 Eesti Interneti Sihtasutus  | Paldiski mnt 80, 10617 Tallinn | Registrikood: 90010019