Uudised

Balti Domeenipäevad 2024 pakkusid sisukaid arutelusid

Balti Domeenipäevade avapaugu andsid ülevaated Balti tippdomeenide käekäigust, olulisematest saavutustest ning tulevikust. Leedu tippdomeen tunneb uhkust selle üle, et 91% .lv domeenide taga on koduleht ning 81% registreerijatest omab ka samanimelist meiliaadressi, mis on eriti oluline ettevõtete brändi loomisest. Küll aga nähakse, et IDNide ehk domeenide, mille nimes on täpi- või eritähed, registreerimise aktiivsus võiks praegusest olla suurem. Selle soodustamiseks on läbi viidud erinevaid kampaaniaid ja korraldatud nimevõistlusi, Läti kolleegid pakuvad aga IDNide registreerimisel soodsamat hinda. Leedu register tegeleb aktiivselt ka domeeni kuritarvituse võitlemisega - 2023. aastal blokeeriti selle tulemusena 82 domeeni.

.lv register tähistas möödunud aastal enda 30. sünnipäeva (mil toimus ka möödunud BDD üritus). Olulise saavutusena toodi välja asjaolu, et selle aja jooksul on meeskond püsinud tugeva ja stabiilsena ning üheskoos pakutakse enam kui 15 erinevat teenust. Möödunud aasta tõi .lv registri jaoks 1,8%lise kasvu ning suurenes ka pikendamiste ning DNSSECi kasutamine osakaal enam kui 11% võrra. Kuigi register on endiselt kasvamas, nähakse, et domeeni registreerijate hulgas on vähe noori, mistõttu otsitakse aktiivselt viise ja võimalusi, kuidas tõhusamalt just neid kõnetada.

Registripidajate vaate tõi üritusele veebimajutuse teenust pakkuv Hostinger, kelle kaudu on registreeritud üle kogu maailma rohkem kui 4,6 miljonit domeeni ligi 3 miljoni kliendi poolt. Nende kogemuse põhjal on 40% suurem tõenäosus domeeni registreeringu pikendamiseks, kui selle taga on ka toimiv teenus. Seega on oluline pöörata nii registrite kui registripidajate vaatest tähelepanu mitte ainult registreeringutele, vaid ka nende taga olevale sisule. Seda põhjusel, et pikaajalised registreeringud loovad väärtust kõigile osapooltele. Tänaseni on kasvavas trendis jätkuvalt erinevate e-poodide loomine ja pidamine, teisalt toodi välja, et paljud registreerijad ei ole endiselt teadlikud, et koos sellega on võimalik luua samanimeline meiliaadress. Taaskord valdkond, mille kohta saavad teadlikkust tõsta nii registrid kui registripidajad. Kõige suuremad väljakutsed registripidajatele, kes tegutsevad mitmes riigis, on seotud registrite reeglite ja tingimuste standardiseerimise puudumisega. Riikidevaheline varieeruvus tähendab, et enda protsesse peab vastavalt igale riigile kohendama, lisaks on tekkinud vajadus hoida end kursis tulevaste muutustega. See aga ressursikulu nii personali, eelarve ja aja mõttes, lisaks paneb see põhjalikumalt kaaluma uuele turule sisenemist ja teenuse pakkumist ehk sealt saadav tulu peaks olema piisavalt suur, et sisenemise jaoks vajalik investeering ning halduskulud saaksid tasa tehtud.

Leedu register tutvustas ka enda hiljutist uuringut, kus vaadeldi, kes ja mille jaoks .lt domeeni registreerib. Meie jaoks võibolla kummastava faktina selgus, et lausa 39%(!) üle 50-aastastest ei kasuta üldse interneti, seejuures on probleem suurem maapiirkondades. Peaasjalikult kasutatakse internetti info otsimiseks ning üle 54% kasutajatest teavad kohe, millisele veebiaadressile soovivad minna. Sarnaselt teistele riikidele on probleemiks domeeni registreerimise edasi lükkamine - paljudel juhtudel registreeritakse ettevõte ning luuakse sellega seotud sotsiaalmeedia kanalid. Domeeni vajalikkusest saadakse aga alles hiljem aru ning siis võib sobiv nimi juba võetud olla. Registri suureks eesmärgiks on domeeninime muutmine sama oluliseks kui seda on telefoninumber. Kuidas see õnnestub, selgub tulevikus.

Teemade hulgast ei puudunud ka EU regulatsioonid ning nende mõju domeenindusele. Oleme juba mitmeid kordi käsitlenud NIS2 mõju, kuid sellele lisaks on aktuaalne ka geograafiliste indikatsioonide (GI) kaitse. Selle kohaselt piiratakse GIde kasutamist domeeninimedes ehk aina enam hakkab muutuma domeeni registreerimisel kehtinud “kes ees, see mees” põhimõte. Selle järgimisel tuleb appi aga Euroopa Patendiamet, kes loob vajaliku andmebaasi kaitse all olevatest nimedest. Lisaks paneb see täiendama domeeni registreerimisprotsessi ning registrite koostööd kohalike patendibüroode ning äriregistritega, et välitda võimalikke domeenivaidlusi (või kohtuvaidlusi). Samas nähakse ohtu, et domeenide registreerimine võib muutuda kasutaja jaoks aina keerulisemaks, kuna praegustele Euroopa direktiividele on tulevikus tulemas kindlasti lisa. Loodame, et seejuures säilitatakse mõistlikkus, kuid anname endast parima, et lõppkasutaja jaoks säiliks .ee domeeni registreerimise lihtsus ja mugavus.

Programmi teine päeva võttis fookusesse aga tehnilised ja DNSi turvalisusega seotud teemad. Prooviti leida vastust ka küsimusele, kuidas suurendada DNSSECi kasutamise aktiivsust. Kui globaalsel tasandil on võimalik seda kasutada üle 90% tippdomeenidest, siis seda rakendatakse globaalsel tasandil vaid 40% domeenide puhul. Eestis on DNSSECiga kaitstud üle 22% domeenidest tänu meie kõige suuremale registripidajale Zonele, kes lisab selle automaatselt kõigile uutele registreeritud domeenidele, Lätis ja Leedus on see tase aga madalam. Põhjuseks toodi asjaolu, et mida rohkem teenusepakkujaid riigis on, seda keerulisem on neid pardale saada DNSSECi pakkumisel - näiteks Islandi kõrge tase on saavutatud tänu sellele, et turul on kaks suuremat teenusepakkujat, kelle vahendusel on võimalik DNSSEC enda domeenile ka lisada. Peamine murekoht on tähtsate teenuste osutajad, nagu pangad, kindlustusfirmad, haiglad ja teised meditsiiniasutused, kelle puhul on DNSSECi kasutamine eriti oluline ning seda eelkõige kliendi vaatest. Tekib küsimus, miks oleme sellisesse olukorda jõudnud ning kuidas seda lahendada. Viimasele küsimusele lõplikku vastust sel korral ei leitud, kuid alati saab teha veelgi rohkem teavitus- ja selgitustööd selle olemusest ja vajalikkusest.

Kokkuvõttes pakkus BDD mitmeid huvitavaid arutelusid ja kohtumisi. Kindlasti aitas kuulajate hulka suurendada koostööd EuroDIGiga, mis on positiivne signaal koostöö rollist erinevate osapoolte vahel. Koju võtsime teadmise, et saame .ee registri käekäigu üle olla igati uhked ning oleme valdkonna innoveerimisel vaieldamatus esirinnas. Kui hiljuti alustas meie eeskujul oma kustuvate domeenide oksjonitega Tšehhi register, siis nüüd on meie domeenivaidluste komisjoni eeskujul analoogset süsteemi loomas Läti domeeniregister. Saame selle üle olla uhked ning aitame hea meelega enda rahvusvahelisi kolleege enda teenuste arendamisel.