Uudised

IGF 2024: AI võidukäik ning digitaalse kaasamise arendamine

IGF katab enda kõnede, paneelarutelude ja töötubadega ära probleemid ja väljakutsed nii globaalsel kui regionaalsetel tasanditel. Mitmed aruteluteemad on laual olnud juba aastaid, teisalt on geopoliitilika esile toonud ka uusi. Hea meel on tõdeda, et pealaval sai positiivset tähelepanu Eesti ning meie e-valimiste lahendus, mis suurendab elanike kaasatust valimisperioodil ning mis on eeskujuks mitmetele teistele riikidele.

AI teemadest ei saa üle ega ümber ühelgi valdkonna konverentsil. Nii ka IGFil - räägiti nii tehisaru kasutamise võimalusest jätkusuutlikkuses, hariduses ning kaasamises. Uue nurga alt räägiti sellest, kuidas AI keelemudelite valiku piiritletus võib mõjutada inimõigusi. Seda asjaolul, et viimaste aastate peadpööritavad arengud on kaasa toonud otsese mõju näiteks tööturule, kus tehisaru kasutamise oskustest on saanud oluline konkurentsieelis. Kui mudelid pole inimestele aga emakeeles kättesaadavad (nt 46% AI mudelite dokumentatsioonist on inglise keeles), piirab see nende võimalusi, kes olemasolevaid keeli vajalikul tasemel ei valda. Arvestades, et UNESCO andmetel on maailmas koguni 8300 keelt, millest ca 160 on AI mudelites esindatud, on arenguruumi küllaga. Keelte puudus võib mõjutada ka seda, kuidas on mudelites kajastatud riikide kultuuri ja pärandit (mis ei pruugi inglise keeles kättesaadav olla). Eriti kriitiline on keeleprobleem lõunamaade keelte puhul, mis tähendab omakorda nende riikide mahajäämust põhjamaade digitaalsest arengust. Seega anti selge sõnum AI kvaliteedi parandamise vajadusest, et see ei jääks uute lahenduste juures tagaplaanile.

AI teemade valikust oli üheks kõige intrigeerivamaks tehisaru kasutamine sõja- ja konfliktiolukordades. Täna on paljude jaoks iseenesest mõistetav, et AI leiab rakendust küberväljal, andmete analüüsis ning näiteks satelliitide töös. Integreeritud on see aga ka raketitõrjesse, kus AI lahendusi kasutatakse sihtmärgi leidmiseks ning hävitamiseks. See püstitab uusi eetilisi küsimusi - kas on õige, et sihtmärgi hävitamise otsuse saab potentsiaalselt vastu võtta AI ning kuidas peaks taoline tehnoloogia kasutamine olema piiritletud. Paraku leiame end taaskord olukorras, kus päriselu on regulatsioonidest ette jõudnud ning raamidesse on seda juba märksa keerulisem panna. AI kasutamine konfliktiolukordades on sellest näitest oluliselt laiem ning vajadus ühiste kokkulepeteni jõudmiseks aina aktuaalsem. Kas ja kuidas selleni jõuame, näitavad lähiaastad.

Korduvaks teemaks oli arengumaade digitaalne areng ja väljakutsed ning kaasatus. On selge, et piiratud digitaalsed võimalused ja kodanike kompetentsid suurendavad juba olemasolevat digilõhet. Kui ühest küljest on võimalus kasutusse noppida erinevate lääneriikide parimaid praktikad ja lahendused, siis teisalt on veel pikk tee minna. Lisaks tõstatub probleem arengumaade kaasatuses uute tehnoloogiate kasutamise põhimõtete ja regulatsioonide kujundamisel. Tihti on see tagasihoidlik, mis omakorda tähendab, et paratamatult ei suudeta nende riikide vajaduste ja seisukohtadega piisaval määral arvestada. Arengumaade jaoks on päevakajalisemad teemad pigem hea internetiühenduse tagamine, seega on maailma eri piirkondade fookused erinevatel valdkondades. Mõnes mõttes paratamatus, kuid teisalt ei tähenda, et see on põhjus riikide valikuliseks kaasamiseks.

2024. aasta oli poliitikamaastikul üks kõige mõjukamaid erinevate globaalsete valimiste esinemiste tõttu. Kaasa tõi see otseloomulikult valeinfo ja -uudiste laialdasema leviku ning otsuste mõjutamise katsed nii riiklikel kui rahvusvahelisel tasandil. USA valimiste valguses sai päevakajaliseks teemaks valimiste mõju interneti haldusele, eelkõige sotsiaalmeedia modereerimise põhimõtetes. Kõige tuntum näide on neist ehk X (endine Twitter), mis tegi valimisperioodil läbi mitmeid muudatusi enda algoritmis ja selle tulemusena poliitiliste vaadete kajastamisel. Selle tõttu esines märgatav kasutajate liikumine küll uude keskkonda, kuid sarnased olukorrad võivad ees oodata ka järgmisi võrgustikke. Kui infoallikate kallutatust mõjutavad poliitikud, võib sellest välja kujuneda oht demokraatiale. X on üks esimestest suurest keskkondadest, kus taoline nähtus esines ning võib arvata, et selle teemalised arutelud on aktuaalsed veel järgnevatel aastatel.

Sotsiaalmeedia aktuaalsete teemade nimekirjas olid ka laste õigused internetis. Kuigi tegemist on teemaga, mida on arutatud erinevate nurkade alt, siis tänavu oli jutuks nähtus nimega “shareting”. Ehk lapsed jõuavad interneti enne, kui nad seda ise teevad. Peaasjalikult seetõttu, et vanemad jagavad enda kontode all laste pilte, saavutusi ning eluliselt olulisi sündmusi. Tegemist on digiajastu uue probleemiga, kuna vanemad vastutavad oma laste heaolu eest, kuid teisalt pole lapsel võimalik teha teadliku otsust selle osas, mida vanem temast jagab või mitte. Tihti kasutatakse argumenti, et näiteks enda Facebooki seinal jagatavad pildid on nähtavad ainult sõpradele. Kuid seejuures tuleb siiski tõdeda levinud ütlust: “mis on interneti pandud, jääb internetti igaveseks”. Seega võivad beebipildid jõuda kuritegelike isikuteni või saada kiusamise allikaks edaspidistel kooliaastatel. Lapsed muutuvad pealtnäha süütu tegevusega haavatavaks ning see võib kaasa tuua tõsiseid tagajärgi. Tänaseks on enda ja teiste õiguste kaitsmiseks jõudnud (välismaal) esimesed kaasused juba kohtusse, kus lapsi sisuloomes kasutanud vanemad võetakse enda käitumise eest vastutusele. Nende puhul on küll tegemist olukordadega, kus lapsi on väärkoheldud või mitte tasustatud, kuid mis on ainest andnud mitmetele aruteludele ning esimestele konkreetsetele regulatsioonide loomisele.

IGF 2024. aasta arutelud on kättesaadavad ka videosalvestuste vahendusel YouTubes: https://www.youtube.com/@igf/playlists. Välja on kuulutatud ka 2025. aasta konverents, mis toimub Norras 23.-27. juunil. Rohkem infot on ürituse lehel https://www.igf2025.no/.