Uudised

Kas digikukrus peitub õnn ja armastus?

Koos valdkonna ekspertidega rääkisime, mida digikukkur endast kujutab ning milliseid võimalusi loob, aga ka lahenduse väljatöötamisega seotud väljakutsetest. Arutelu modereeris tehnoloogiaajakirjanik Henrik Roonemaa ning panelistidena astusid üles elektroonilise identiteedi ekspert Riho Kurg, Cybernetica tarkvaraarhitekt Mattias Lass ning Eesti Panga makse- ja arveldussüsteemide osakonna juhataja Rainer Olt.

Mis digikukkur üldse on? Inglise keeles kasutatakse selle puhul terminit digital identity wallet, mis annab selgema signaali, et tegemist on inimese identiteediga seotud lahendusega. Piltlikult öeldes on tegemist mobiilirakendusega, kuhu saab lisada erinevaid isikut tõendavaid dokumente, nendeks võivad olla ID kaart või juhiluba. Dokumentide abil on ühelt poolt võimalik tõendada enda isikut ja teisalt seda erinevatel asutustel vastavalt vajadusele kontrollida. Lisaks saab digikukruga anda ka digiallkirja - seega on tegemist Eesti kasutajatele mõnevõrra tuttava lahendusega tänu ID-kaardi, mobiili ID ning Smart ID kaudu. Oleme tänu neile võrreldes teiste Euroopa riikidega väga heas seisus. Siiski tuleb arvestada, et tehnoloogiad peavad arenema ning ID kaart on tänaseks juba 23 aastat vana.

Digikukru loomise kohustuse on Eestile ning teistele liidu riikidele pandud Euroopa Liidu poolt. Keskselt on paika pandud digikukrule kehtivad nõuded ja standardid. Näiteks peab see sisaldama võimekust esitada erinevaid dokumente ning see on põhjus, miks praegu laialdaselt kasutatav Smart ID ei vasta kukrule kehtestatud nõuetele. Siiski saab kukkur olema sarnaste põhimõtetega ehk kasutab PIN1 ja PIN2 põhimõtet vastavalt autentimiseks ja allkirjastamiseks. Smart ID ja ID kaart leiavad tulevikus kasutust, kuid seda eelkõige siseriiklikul tasandil.

Kas digikukrusse lisandub ka digieuro? Küsimusele on konkreetset vastust veel vara anda, kuna euro jõudmine kukrusse saab olema hilisem töövoog. Digieuro loomise otsust ei ole veel tehtud, kuid täna käib aktiivne töö vastava õigusraamistiku loomise ning teiste ettevalmistustega. Eestis poolt tegeleb digieuroga seotud teemadega Eesti Pank.

Digieurol on mitu eesmärki - esmalt luuakse võimalus salvestada raha enda mobiiltelefoni ja kasutada seda (ehk teha erinevaid tehinguid) ilma andmesideta. Nii tekib offline privaatne raharinglus. Digiraha kasutamine on enda põhimõttelt sarnane sularahale ehk selle kohta ei saa infot keskne süsteem ega pank - see on juba süsteemi tasemel innovatsioon, mida pole varasemalt tehtud. Oluliseks sihiks on kindlustunde loomine, et üle euroala saab enda ostude eest ühtemoodi tasuda. Kui Eestis oleme harjunud kaardimaksetega, siis teistes Euroopa riikides on sularaha kasutamine laiemalt levinud ning sellisel juhul ei pea muretsema sularaha olemasolu või selle hankimise pärast. Viimane, Eestile ehk kõige olulisem eesmärk, on kriisikindluse suurendamine ning alternatiivse lahenduse loomine pangakaardi ja sularaha kõrvale. See on käepäraseks lahenduseks olukordades, kus pankade süsteemid on maas ning lisaks kaardimaksetele on häiritud sularahaautomaatide töö. Kindel on aga see, et sularaha ja pangakaardid digieuro tulekuga ei kao.

Digikukru loovad kõik Euroopa riigid ise, vastavalt iga riigi vajadustele ja võimalustele. Kuna kasutame juba täna erinevaid riiklike e-teenuseid, on selle osas lõppkasutajatel kõrgendatud ootused, kuid teisalt on erinevaid dokumente kukrusse ka tehnoloogilises mõttes lihtsam lisada. Meil on palju võimalusi ja digilahenduste kasutamise harjumused ning seega on mõistlik neid maksimaalsel tasemel digikukurs ära kasutada.

Eestis veab digikurku projekti ja selle elluviimist RIA. Koostöös Cyberneticaga on valminud analüüs sellest, mida kukkur Eesti jaoks tähendab ning mida selle loomiseks tegema peab. Üheskoos jõuti järeldusele, et digikukru loomisel pole mõistlik jalgratast leiutada ning lahendada võiks selle sarnaselt Smart ID-le. Selle aasta alguses ehitati valmis prototüüp ja esialgne mobiilirakendus, kuhu sai peale ID kaardi lisada ka digitaalse juhiloa. Kui kasutada kukrut näiteks internetipanka logimiseks, saadetakse kasutaja kukrusse, kus sisestatakse PIN kood ning sellele järgnevalt suunatakse kasutaja tagasi e-teenindusse. Järgmise sammuna on juba riigi ülesanne paika panna, kuidas ja kellega digikukru loomisega edasi minnakse.

Digikukkur toob endaga kaasa ka mitmeid turvalisusega seotud küsimusi. Kuna süsteem kasvab enda funktsionaalsuselt suuremaks ja lisandub väliseid vektoreid, tähendab see oma olemuselt turvalisuse taseme langust. Tekib ka uus rünnaku võimalus, kuna kukrus on funktsionaalsus, mille kohaselt tõendatakse enda isikut QR koodi alusel. Tuleb aga hoolikalt jälgida, et koodi skaneerija tuvastaks just isikut, mitte ei varastaks inimese identiteeti. See eeldab digikukru kasutajate tähelepanelikkust ning seega on vajadus vastavaks teavitustööks. Turvalisuse ja privaatsuse aspektid on olulised ka digieuro puhul, mida tõstetakse tugevalt esile nii tehnilise kui juriidilise raamistiku loomisel.

Kuna jõuab digikukkur meie mobiili? Euroopa Liidu kodanikele peab see olema kättesaadav ja liidu riikides aktsepteeritav 3. novembrist 2026, eeldusel, et Euroopa Komisjon võtab vastu selle rakendusaktid. Digieuro ettevalmistusperiood algas möödunud aasta novembrist, sellega paralleelselt käib töö ka digieuro määrusega. Mõlema projekti puhul on läbi viidud või viimas kasutusjuhte, mis annavad olulist sisendit digilahenduste kasutamise kohta. Kuidas näevad digikukkur ja -euro välja ning mil viisil hakkame seda kasutame, näitab aeg.

Täname arutelus osalenud paneliste ning moderaatorit sisuka ja põneva arutelu eest! Vaata ka arutelu videosalvestust YouTube vahendusel: