Uudised

Kas e-tõendid teevad meist digitoote?

Paratamatult on paljude inimeste meelel tehnoloogia tulevik ning selle mõju meie igapäevasele elule. Nii ka kohtupidamises. Kuigi palju on seatud ideaalsena kõlavaid sihte, võib tegelikkus jõuda hoopis kuhugi mujale. Kindel on aga see, et toimetamine digitaalses maailmas loob meeletul hulgal tõendeid ka kohtumenetlustesse ning võib teatud küsimustes mõjutada meie ühiskonna alustalasid. Soraineni vandeadvokaadi Albert Linntami modereerimisel osalesid arutelus "Kas e-tõendid teevad meist digitoote?" riigiprokurör Sigrid Nurm, vandeadvokaat ja Tartu Ülikooli lektor Mario Rosentau ning vandeadvokaat Jaanus Tehver.

Digitaalsed tõendid jagunevad enda olemuselt kolmeks. Esiteks tõendid, millel on analoog füüsilisel kujul, näiteks Wordi tekstidokument, mida saab ilma suurema vaevata replikeerida paberkandjale. Teine tõendite liik on selline, mille allikaks on midagi, mida füüsilises maailmas ei eksisteeri - selleks saavad olla erinevad infosüsteemid, internetiotsing või info jagamise suhtlusrakendustes. Kolmandal tõendite liigil on analoog füüsilises maailmas, näiteks PDF fail, millel saab olla kaks kuju: kas pilt või dokument, millel on pilt ja sõnad. Kui mõelda meie igapäevaelule, saab öelda, et digitõendite hulk on aja jooksul märkimisväärselt kasvanud.

Kui digitaalne meie kohtupidamine on? Prokuröri vaatest saab öelda, et kriminaalmenetluste seisukohast on kohtupidamine väga digitaalne. Näiteks kasutatakse menetlustes mitte ainult pangainfot, e-kirja vahetust või sideandmeid, aga tihti viiakse läbi ka tavapärane internetiotsing ehk kasutatakse infot, mida kogutakse avalikest allikatest nagu sotsiaalmeedia või erinevad foorumid. Digitaalsetel tõenditel on tihti võtmeroll mitmetes majanduskuritegudes ja investeerimiskelmuses.

Kas see aitab lihtsamalt välja selgitada aga tõde? Üheselt on sellele raske vastata, sest kuigi mõnda küsimust on tänu e-tõenditele lihtsam lahendada, on küsimusi teisalt juurde tekkinud. Üldine tendents on, et digitaliseerumine on kaasa toonud info koguse eksponentsiaalse kasvu ning sellega peavad silmitsi seisma ka kohtumenetlusega seotud osapooled. Menetluste toimikud on meeletult paisunud kogutud andmete tõttu ja selle opereerimine on muutunud teatud mõttes probleemiks. Lisaks on varasemaga võrreldes pikenenud menetluste aeg.

Digitaalsete tõenditega kaasnevad teatud kitsaskohad, nendest kõige olulisemaks on tõendite manipuleerimine. Kuigi üks signeerimata kiri ei pruugi olla piisav, et kellegi süüd mõista, on praktikas ette tulnud juhtumeid, kus on kasutatud võltsitud ID kaarte ja allkirju. Tehniliselt võimekamatel inimestel on oskus muuta ka näiteks e-kirja metaandmeid. Siiski on kriminaalmenetluses on uurimise all üldjuhul kogu e-posti sisu, et saada kätte selle autentsus, manipulatsiooni võimaluse teket on minimaalseni viidud ka selle kogumise viisi abil.

Paljude digijälgede maha jätmist ei pruugi me esmapilgul tõendina seostada. Kõige enam loome neid enda taskus olevate nutiseadmetega - ilmselt pole enamikel täpset ülevaadet sellest, milliseid andmeid erinevad rakendused meie kohta koguvad. Märkamatu andmete loomine toimub lisaks kümnete kliendikaartide kaudu, seda teevad pidevalt ka käel olev nutikell ja sõiduteekonda salvestav auto. Lisaks kogutakse igapäevaselt sideandmeid, millel võib kuritegude uurimisel olla samuti tähtis roll. Kui andmete kogumine erinevate teenustepakkujate poolt on tänaseks muutunud paratamatuks ning on oluliseks sisendiks kohtupidamisel, on need teisest küljest loonud uusi võimalusi teist laadi kuritegevuseks, mis on eelkõige seotud andmete varastamise või lekkega.

Andmete rohkus ja nende analüüsimise vajadus panevad aga küsima - kas ja milline võiks olla kohtupidamises tehisintellekti roll? Kas AI aitaks tõsta kohtulahendite kvaliteeti ja kas selleks on olemas valmisolek? Kui vaadata näiteks kirjanduse hulka, mille võiks iga kohtunik läbi töötada, saab võrdlemisi kiirelt selgeks, et see on üüratu. Ainuüksi argumenteerimise kohta on 170 ning tõendamisest 150 raamatut, millele lisandub veel muu valdkondlik kirjandus - tehisintellekti abil koostada saaks koostada skeeme, mudeleid ning teisi vajalikke tööriistu, mis aitavad teadmiste hulka kiiremini koondada ja rakendada. Eriti arvestades asjaolu, et kohtunik peab andma kaasustele hinnanguid oma sisemise veendumuse, mitte ühe konkreetse teooria järgi. Siiski ollakse kindlad, et kohtupidamises ei saa inimese keskne roll kaduda. Kui mõnikord võib kohtumenetlus tunduda ebaefektiivne, siis tegelikkuses on sellel oma põhjus ning aitab luua õiglast ning kvaliteetset tulemust. Kui otsida valest kohast efektiivsust, võime endale näppu lõigata; samas saame tehnoloogia arengut ja selle kasutamist ise sobivas suunas suunata. Kohtupidamises ei saa aga unustada inimese rolli - otsustatakse kellegi saatuse üle ning seega on alati vajadus ka inimlikuks nägemuses.

Kokkuvõttes täidavad e-tõendid kohtumenetlustes olulist rolli ning on omal moel kogu protsessi muutnud. Andmete maht võib kujutada väljakutseid erinevatele osapooltele, kuid seejuures jääb püsima inimese keskne roll. Otsustatakse siiski kellegi saatuse üle ning pole põhjust arvata, et otsuse võtab vastu tehisaru.

Vaata pikemalt arutelu videosalvestusest: