Sisu haldamise põhimõtted Eesti Internetis
Eesti Interneti SA sisu haldamise põhimõtted Eesti Internetis
Eesti Interneti SA põhitegevuseks on Eesti maatunnusega tippdomeeni .ee infrastruktuuri (ehk DNS) haldamine, arendamine ja turvalisuse tagamine ning domeeninimede registreerimise korraldamine. Eesti Interneti SA (EIS) lähtub oma ülesannete täitmisel väärtuspõhimõttest, et internet oleks puhtam, ausam ja turvalisem. EIS-i hallatav .ee domeeninimede register paistab silma oma tsooni turvalisuse poolest, mis on eelkõige tagatud registreerija elektroonilise isikutuvastuse ja esitatud andmete kontrolli läbi.Samas leiame ka turvalisest .ee tsoonis erinevat pahatahtliku sisu, mille korral peab EIS andma oma panuse interneti puhtusesse ja aususesse. Tulenevalt EIS-i positsioonist .ee infrastruktuuri haldajana ja registreerimise korraldajana, on EIS-l tehniline suutlikkus peatada .ee domeeninimedega seotud sisu kuvamist ja rikkumiste levikut internetis ning rakendada .ee domeenidele ka käsutamise keelumärkeid.
Rikkumised ja pahatathlik käitumine
Internetis aset leidvad pahatahtlikud tegevused või rikkumised võib jagada kaheks:- Veebilehe sisuga seotud rikkumised, näiteks tarbijate petmine, kaupade illegaalne müük, ekstremistlik sisu, intellektuaalse omangi rikkumine jm.
- Tehnilise iseloomuga rikkumised, nagu pahavaraga nakatamine, rämpsposti saatmine, andmete õngitsemine või interneti kasutajate suunamine valele veebiaadressile.
EIS-i võimalused sisu haldamisel
Eelnimetatud rikkumiste ja pahatahtliku käitumise puhul saab EIS tulenevalt oma positsioonist kasutada erinevaid meetmeid, mis tagaksid kõigile turvalisema ja puhtama interneti kasutamise. Meetmed, mida Eesti Interneti SA rikkumiste kõrvaldamiseks saab kasutada:● Avalikustada registreerija andmed õigustatud isikule;
● Kontakteeruda registripidajaga;
● Kohaldada käsutamise keelumärkeid;
● Peatada domeeninime registreering;
● Kustutada registreering ning lisada domeeninimi blokeeritud/reserveeritud nimekirja.
EIS-i meetmete rakendamine
Meetme rakendamise esimeseks kriteeriumiks on asjaolu, et rikkumine oleks toimunud. Üldjuhul tugineb EIS siinkohal pädeva asutuse poolt tehtud teavitustele või ettekirjutustele. Kui teavituse või tähelepaneku on teinud kolmas isik, suunab EIS nad üldjuhul pädeva asutuse poole, kes hindab, kas rikkumine on aset leidnud, ning milline on selle maht ja mõju.Juhul, kui tegemist on pädeva asutuse poolt tehtud ettekirjutusega, rakendab EIS õigustatud isiku poolt tehtud ettekirjutuses nimetatud meedet, kontrollides kolmanda osapoole õiguslikku alust ning selgitades meetme rakendamise tagajärgi.
Kui tegemist on pädeva asutuse poolt tehtud teavituse või tähelepanekuga, hindab EIS oma ekspertteadmiste põhjal rikkumise mahtu ja mõju ning võtab iseseisvalt vastu kaalutletud otsuse domeeninime suhtes piirangute rakendamisest.
Kaalutletud otsuse tegemisel käsitleb EIS iga juhtumit eraldiseisvalt ning lähtub domeeninime peatamisel rikkumise ja tagajärje proportsionaalsusest. Eelkõige peab rikkumise kõrvaldamiseks rakendatav domeeninime registreeringu peatamine või kustutamine olema viimane võimalus, kuidas rikkumist internetist kõrvaldada. EIS kontrollib, kas isik on eelnevalt kasutanud ära kõik võimalused, et rikkumine muul viisil kõrvalda, sh pöördunud registreerija, veebiteenuse osutaja ja registripidaja poole. Näiteks kui populaarse kuulutusteportaali üks kuulutus on häiriv, ei ole proportsionaalselt õige peatada domeeninime registreering ning sellega koos ka veebilehe töö täielikult. Antud juhul oleks õige pöörduda lehe halduri või veebiserveri teenuseosutaja poole ning nõuda talt ühe kindla kuulutuse eemaldamist. Kui see tulemust ei anna ning rikkumise raskusaste on hinnatud piisavalt suureks, tuleb alles viimase võimalusena sisu eemaldamine läbi viia domeeninime registreeringu peatamise või kustutamisega.
Kuigi EIS-l on võimekus peatada .ee domeeninime registreering, mille tulemusel muutub domeeninimel majutatud veebilehe sisu interneti kasutajatele kättesaamatuks, on domeeninime registreeringu peatamine registreerija õigusi tugevalt riivav tegevus. Siinkohal seatakse kaalukausile kaks väga olulist väärtust meie ühiskonnas - väljendusvabadus ja ettevõtlusvabadus ühelt poolt ning ühiskondlik turvalisus teiselt poolt. Internet on tänapäeva maailmas kõige kättesaadavam ning mõjukam koht oma väljendus- ja ettevõtlusvabaduse teostamiseks, seepärast peaks domeeni registreeringu peatamine olema viimane võimalus, kuidas veebis toimuvat sisu piirata - ennekõike pöördutakse otse registreerija, veebiserveri teenuseosutaja või registripidaja poole veebiliidese kaudu esitatava konkreetse teabe (nt häiriv pilt, valeuudis jms) kõrvaldamiseks. Alles viimase võimalusena peatab EIS .ee domeeninime registreeringu, mis omakorda peatab ka seal domeenil majutatud sisu kuvamise. EIS on ja jääb alati kaitsma registreerijate huvisid kolmandate osapoolte ees, st et enne kui õigustatud kolmas osapool soovib rakendada domeeninime suhtes piiranguid, püüab EIS selgitada, millised tagajärjed sellel toimingul on ning kuidas see mõjutab domeeninime registreerijat ja üldisemalt meie vabadusi.
EIS-i partnerid interneti sisu haldamisel
.ee tsooni sisu turvalisuse ja puhtuse tagamiseks teeb EIS koostööd kolmandate osapooltega. Rikkumise üle otsustamisel ning sisu eemaldamisel tugineb EIS üldjuhul järgnevate partneri poolt antud teatele või tehtud ettekirjutusele:● Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA)
● Politsei- ja Piirivalveamet (PPA)
● Rahapesu Andmebüroo
● CERT-EE (Riigi Infosüsteemide Amet)
● Kaitsepolitseiamet
● Kohus
● Prokuratuur
● .ee akrediteeritud registripidajad
EIS avalikustab perioodilise ülevaate, mitu korda on EIS pidanud sekkuma ettekirjutuse või taotluse alusel ning mis on olnud need põhjused ning põhjendused, miks sisu internetist on eemaldatud. EIS-i poole võib pöörduda kõikide eelnevalt nimetatud rikkumiste puhul - anname selgitusi ning suuname teid vajadusel õigesse kohta edasi, et internet saaks turvalisem ja puhtam. Kui te avastate või kahtlustate rikkumise esinemist, siis andke sellest meile teada e-postiaadressil info@internet.ee.