Projektitoetused - KKK

Eesti Interneti SA (EIS) toetab igal aastal projekte ja tegevusi, mis panustavad Eesti interneti ja selle kogukonna arengusse. Konkursi eesmärgiks on tõsta erinevate sihtgruppide teadlikkust ja oskusi küberturvalisuses, sh tuua sihtgrupini päevakajalised ja tulevikkuvaatavad teemad ning anda praktilisi kogemusi enda kaitsmiseks. Lisaks soovime anda panuse internetivabadusega seotud oskuste edendamiseks ja arutelude läbiviimise toetamiseks. Eriti olulisteks sihtgruppideks on noored ja eakad, samuti väljaspool suurlinnu elavad inimesed.

Konkursi tingimused ning täpsem info on leitavad lehelt https://www.internet.ee/eis/toetused. 

1. Millised kulud on abikõlblikud ja mitteabikõlblikud?

Kulude abikõlblikkus ja mitteabikõlblikus on välja toodud toetuse andmise tingimustes ja korras. Üldise põhimõtete kohaselt on abikõlblikud kulud, mis on otseselt ja põhjendatud vajalikud konkreetse projekti elluviimiseks ehk erinevad materjalid, tööjõukulu ja vahendid

Kui teil on täiendavaid küsimuse kulude kõlblikkuse kohta, võtke meiega ühendust info@internet.ee.

2. Kas toetuse eest on võimalik soetada tehnilisi vahendeid (nt arvutid, serverid jne)?

Ei, projekti abikõlblikeks kuludeks loetakse need, mis on otseselt ja põhjendatult vajalikud konkreetse projekti elluviimiseks. Kuna näiteks arvuteid kasutatakse ka peale projekti lõppemist, ei ole need abikõlblikud. Siiski võib kasutada vahendite rentimise alternatiivi konkreetseks ajaperioodiks, mida loetakse abikõlbulikuks kuluks.

Lisaks märgime ära, et toetusi ei anta projektidele, mis on mõeldud ainuüksi seadmete või vahendite soetamiseks.

3. Kes võivad olla projekti sihtrühmad?

Projekti sihtrühmaks võivad olla kõik vanusegrupid, alates koolilastest kuni eakateni. Projekti koostamisel on oluline määratleda konkreetne sihtgrupp ning selgitada, miks on nendele suunatud tegevused olulised ning mida soovitakse sellega saavutada.

4. Kuidas hinnatakse projekti mõju?

Projekti mõju hinnatakse esitatud info põhjal. See sõltub otseselt tegevuste sihtgrupist ning neile loodavast pikaajalisest mõjust. Lisaks peetakse silmas ka hetkelist olukorda, mida soovitakse parandada. Näiteks seda, kas sihtgrupil on piiranguid uute teadmiste ja oskuste omandamiseks või kas nende tänastest teadmistes on puudujääke. Seetõttu on tegevsute mõju suurem haavatavates sihtgruppides ning väljaspool suurlinnu jäävates piirkondades.

5. Mis on ühe projekti maksimaalne toetussumma?

Toetuse summa sõltub projekti enda eelarvest ja tegevustest. EIS ei ole määranud ühele projektile antava toetuse maksimaalset summat, kuid teisalt on toetuste eelarve piiratud. EISi Nõukogul, kes projekte hindab ja toetuste andmise otsuse teeb, on õigus anda välja ka osaline toetus.

6. Millal selguvad toetuse saajad?

Toetuste saamise otsustab EISi Nõukogu, mis tuleb kokku märtsi teises pooles. Seega jõuab info toetuse saamise ning vastava lepingu sõlmimise kohta hiljemalt aprillis.

Toome välja, et projekti kulude abikõlblikkuse periood on üks kalendriaasta. See tähendab, et tegevustega võib soovi korral alustada enne tulemuste selgumist.

7. Kuidas saan teada projekti osalisest rahastamisest?

Võtame kõikide toetuse saanud projektide esitajatega tulemuste selgumisel ühendust ning anname teada EISi Nõukogu poolt tehtud otsusest. Juhul, kui projekti toetatakse osaliselt, antakse sellest projektijuhile teada, kes saab seejärel otsustada, kas osalise toetuse tingimustes minnakse projektiga edasi või mitte.

8. Kuidas vähendada projekti eelarvet juhul, kui projekt saab osalise toetuse?

Projekti osalisel toetamisel tuleks vähendada kulusid proportsionaalselt. See tähendab, et säiliks kulude esialgne jaotus.

9. Kas toetatud projekti eelarvet võib selle elluviimise ajal muuta?

Toetus on antud konkreetsele projektile ja esitatud eelarvele, mis tähendab, et pisimuudatuste esinemine on loomulik ja vastuvõetav. Kui tegemist on aga põhimõtteliste muutustega, tuleb see kooskõlastada EISiga, kes annab hinnangu muutuste põhjendatuse kohta.

10. Kui suur peab olema toetuste omaosalus?

Projektide puhul ei ole omaosalus nõutav ehk kogu projekti eelarve võib koosneda ainult ka EISi poolt antavast toetusest. Omaosaluse olemasolu annab kaasa aga projekti jätkusuutlikkusele ehk annab teatava eelise. Kui projekti koostamisel või ellu viimisel tehakse vabatahtlikku tööd (ehk tööd, mille eest pole ette nähtud tasu), siis palume selle projekti kirjelduses välja tuua.

11. Mille alusel hinnatakse esitatud projekte?

Projektide puhul hinnatakse nende mõju EISi poolt esitatud väljakutsete lahendamisel, projekti vajalikkust, teostatavusest, mõjust ühiskonnale ning jätkusuutlikkust.

Enne projekti koostamist või tutvuda ka varasematel aastatel toetatud projektidega (2023. projektid ja 2024. aasta projektid).

12. Mis on projektide elluviimise periood?

Projektide elluviimise periood on üks kalendriaasta ehk kulude abikõlblikkuse periood on 01.01. - 31.12. See tähendab ühtlasi, et projekti tegevustega võib soovi korral alustada ka enne toetuse andmise otsust.

13. Kas projekti läbiviijate palgafond on abikõlbulik kulu?

Projekti toetust võib kasutada palgafondi jaoks, näiteks projektijuhi palga maksmiseks. Seejuures tuleb meeles pidada, et projekti ettevalmistamise kulud, töötajate täiendkoolitusega seotud kulud, palgale lisaks makstav toetus või lisahüve kuuluvad mitteabikõlbulike kulude alla.