Uudised, sündmused ja blogi

Nordic Domain Days 2024: .se on ka päris hea

Mastaabilt on tegemist oluliselt suurema üritusega kui hiljutised Balti Domeenipäevad. NDD on ühelt poolt pikema ajalooga ja teisalt katab oluliselt suuremat turgu - Baltimaade registreeritud domeenide arv küündib vaevalt kolmandikuni Rootsi .se registreeringutest, aga seal on lisaks ka Soome, Norra ja Taani (0,5 mln domeeni Baltikumis vs 4 mln põhjamaades). Sellest tulenevalt on üritus ise aga oluliselt kommertslikuma hõnguga, kuigi ettekannete osas püütakse müügi osa ohjes hoida. NDD on suletud üritus, kus ettekandeid ei salvestata ega edastata.

Et üritus on suuresti tagant tõugatud Rootsi registri poolt, siis mõned mõtted .se-st. Registreeringute arv registris on langustrendis. Osalt on selle taga registri püüdlused andmekvaliteedi vallas, mis hõlmab isikutuvastust ja kontaktandmete kontrolli nii tehnilisel tasemel kui ka vastu äri- ja rahvastikuregistreid. Seni pole valeandmetega domeene üldiselt kustutatud - sulgemise eeldus on, et seal taga peab toimuma midagi pahatahtlikku. Uue reegli kohaselt peab registripidaja, saades teadlikuks ebakorrektsetest andmetest, kontakteeruma nende korrastamiseks omanikuga. Kui andmeid ei parandata mõistliku aja jooksul tuleb domeen deaktiveerida. Kuid register ei muretse väheneva registreeringute arvu pärast, vaid keskendub kvaliteedile ja orgaanilisele kasvule - lähenemine mida meie oleme algusest peale viljelenud, vältides numbrite upitamist läbi hinnakampaaniate. Aga domeenide arvust tingitud vähenevat rahavoogu korrigeerivad rootslased hinnatõusuga - 2025 jaanuaris on järgmine juba ees ootamas.

Eelnevaga seoses on elektrooniline isikutuvastus tõusnud oluliseks uueks teemaks Rootsis. Siin jätab register registripidajale vabad käed otsustamaks, kuidas täpselt seda teha, seades paika vaid reegli, et isikutuvastus peab olema teostatud vastavalt EU eIDAS regulatsioonis kehtestatud tasemele kindel/substantial (kokku on eIDASis 3 taset - madal (low), kindel (substantial) ja tugev (high)). Isikutuvastuse edendamiseks pakuvad registripidajatele soodustusi selliselt tuvastatud kontaktidega registreeringutelt. Rootsi teeb palju sellisel viisil registripidajate suunamist - soodustused on lisaks eID’le ka DNSSECiga kaitstud domeenide ning teatud piirist kõrgema pikendamise taseme saavutamise ja hoidmise puhul.

.se on teadaolevalt Eesti ja Tšehhi järel kolmas register, kes tegelemas oksjonisüsteemi loomisega domeenide õiglaseks vabastamiseks pärast registreeringu perioodi lõppu. Oleme läbi aastate palju rootslastelt õppinud ja üle võtnud. Tirtsust on sirgunud meister. Aga nagu ikka, on kuningriigil asjadele veidi erinev lähenemine. Rootslased jätavad lõppkasutaja liidese arenduse huvitatud registripidajate hoolde. Teevad alles esimesi samme ja pole veel päris selge, et kuidas lõpptulemus toimima hakkab. Kas erinevate registripidajate vahendusel tehtud pakkumisi läbi registri ka kuidagi sünkroniseeritakse, et oleks võimalik teada, mis on hetkel parim pakkumine või jääb pakkuja ning registripidaja kuni oksjoni lõpuni pimedasse.

Teiste hulgas oli üritusel kohal hulk domeeni ettevõtjaid ja oli põnev heita pilk sellesse maailma. Huvitav fakt - edasimüüjad peavad normaalseks aastaseks müügiks umbes 1% oma portfellist ja keskmine oodatav tootlus ühe müüdud domeeni kohta on 10-15 korda. Ei julge arvata, kas sama kehtib ka Eesti sama valdkonna tegijate kohta, kuid need härrad väitsid, et tegemist on valdkonna standard näitajatega.

Edasimüüjate jaoks on väga väärtuslik andmeallikas domeenioksjonid. Nende andmete pealt hinnatakse domeeni väärtust. Sedoga on võimalik selles osas koostööd teha ja vastavaid andmeid sealt osta. Samuti on ka mõned gTLDd valmis andmeid näiteks oma preemium domeenide müügi kohta müüma või jagama. Internetx on üks ettevõte, mis selliste andmete pealt hindab oma portfelli väärtust, aga pakub domeenide hindamist ka teenusena teistele ettevõtjatele.

Kõrvu jäi kõlama mõte, et mida odavam domeeni registreerimise/pikendamise hind, seda tõenäolisemalt tekib sinna taha domeeni ettevõtlus - domeene ostetakse kokku parkimiseks ja edasimüügiks. See ei pruugi olla parim praktika registri vaatest. Saksa .de domeen on üks odavamaid Euroopas ja suuresti seetõttu on seal ka suur edasimüüjate osakaal ning maailma suurimad selle valdkonna tegijad pärit just Saksamaalt. Pakuti välja, et umbes 10€ aastas on hinna piir, millest ülespoole muutub TLD domeeni investorite jaoks vähem huvitavaks.

Ei pääsenud ka sellel üritusel NIS2 artikkel 28st. See puudutab mitte ainult registreid, vaid ka registripidajad, domeenide vahendajad, (veebi)majutusteenuse, privaatsuse ja proksi teenuse ning DNS teenuse pakkujad. Pole ime, et see kõigil meelel ja keelel. 17.10.2024 peaks NIS2 jõustuma, kuid palju sõltub riikidest endist, millal kohalikul tasandil see jõustatakse. Tšehhi, Belgia ja veel mõne üksiku riigi eelnõud on juba väljas. Eestis veel paraku mitte. Kohalik regulatsioon ei tohiks ideaaljuhul detailsuselt minna EU direktiivi kirjeldusest kaugemale, kuid tihti see nii ei ole ja on suur tõenäosus, et näeme veel ses osas palju segadust.

Mõned näited NIS2 mõjust - Versign ja Denic kaotasid ära halduskontakti kui sellise, kuid NIS2 toob selle tagasi juhul kui kontaktandmed erinevad registreerija omadest. Samuti näiteks kaotas ICANN gTLD nõuetest mõni aeg tagasi telefoninumbrid, kuid ka need toob NIS2 nüüd tagasi.

Andmete dubleeritud kogumise piirangu tähendus pole samuti selge - kui üks osapool kogub ja kontrollib, kas teised osapooled võivad andmeid omada või on hoopis kohustatud omama? Paljuski selle tõttu on ka paljud gTLD registrid valinud Verisigni eeskujul õhukese registri mudeli, kus register ei omagi registreeringu kohta muud infot kui viidet registripidajale, kelle valduses vastav info on. Kõik isikutuvastamise, kontrollimise ja talletamise kohustused lasuvad registripidajal ja keelatud on nende edasi delegeerimine edasimüüjatele.

Oli põnev üritus, kust tasub ka tulevikus osa võtta.