Uudised

Inimlikkus interneti tehislikus maailmas

Oma ekspertteadmisi jagasid Henrik Roonemaa modereerimisel IT-visionäär Linnar Viik, Riigikantselei AI nõunik Kristel Kriisa ning Tartu Ülikooli sotsioloogia professor Veronika Kalmus.

AIl on võime luua piiramatult sisu. Kui panna see kokku internetti kureerivate algoritmidega, näidatakse meile ekraani vahendusel just seda, millest igal uuel ajahetkel huvitume. Kontseptsioon, mille alusel tarbisime veel mõned aastad tagasi vaid oma sõprade ja tuttavate poolt loodud sisu, on jäänud minevikku. Seega võime massilise tehissisu maailmas vaikimisi eeldada, et suur osa sellest, mida näeme, ei ole inimese loodud. Vahet ei pruugi enam teha ka kõige kriitilisem silm.

Tänapäeva üheks kõige suuremaks probleemiks on muutunud tõde ja selle muutumine suhteliseks: ühiskonnas eksisteerib neid paralleelselt mitu. Paratamatult klammerdutakse just nende külge, millega saab kõige paremini suhestuda, kellel ei jää ükski küsimus vastamata ning kes suudavad rääkida keerulistest teemadest lihtsalt ja arusaadavalt. Tõde ja faktid ei ole enam inimkonda ühendav, vaid fragmenteeriv jõud. Usaldamatus kasvab jõuliselt ning seda tähtsamaks on saanud kriitiline mõtlemine.

Kas internetis on siis inimlikkus veel alles? Soov inimlikkuse järgi on meiega kaasas käinud interneti algusaegadest, kus digiruum oli täis vaid inimeste pool loodud veebilehti, blogisid ja pilte. Tagasi ei saa me tõenäoliselt enam kunagi minna ning tehissisusse ning AI agentidesse tuleb suhtuda kui interneti arengu loomulikku käiku. Kui käsitlesime mõned aastad tagasi interneti tulevikustsenaariumeid, olid laual kaks ekstreemsust: reegliteta metsik lääs või selle piiramine riikide raamistikega. Nüüd paistab aina tõenäolisem aga nende kahe kombinatsioon: inimesed on nõus maksma nö puhta interneti eest, mis on kureeritud oma soovide, vajaduste ja tutvusringkonna kaudu. Teisalt jääb alles ka nö metsik lääs oma piiramatute algoritmide ja tehissisuga ehk tekib kaks paralleeli, milles liigelda.

See viib meid aga juba järgmiste arenguteni - inimese identiteedi kinnitamine. LinkedIn on selle üks kõige käegakatsutavamaid näiteid. Kinnitatud identiteedimärkega inimese puhul saad olla kindel, et konto (mitte küll sisu) taga on päris inimene. Selle kasutamine on ärikriitiliseks muutunud ka erinevate kohtinguäppide jaoks, et vähendada kasutajate pettumust ning aidata säästa nende aega mõne reklaamieesmärkidega kasutaja eest. Massiliste petukõnede ja deepfake ajastul võime eeldada, et identiteedi kinnitamine muutub aina laialdasemaks ka teistel platvormidel ning aitab seega lihtsamalt eristada sisu loojaid.

Tulevik toob kaasa inimese poolt loodud sisu elitaarseks muutumise. Kuid teisalt täidab AI poolt loodud sisu soovitud eesmärki. Näiteks on kunstimaailmas muutunud tehisaruga koosloomes valminud teoste puhul autori nimi sekundaarseks ning esikohale on seatud teose interaktsiivsus ja paeluvus. See aitab publikut paremini kaasa haarata ja seeläbi tutvustada laiemale auditooriumile oma ajastu klassikuid. Võib isegi öelda, et AI kasutamisest on saanud juba eeldus. Siinkohal saab tsiteerida Picasso kuulsat ütlust: "Head kunstnikud kopeerivad, geniaalsed varastavad". Seega on teiste poolt loodu ning oma nüansi lisamine meile juba aastatuhandeid tuttav.
  
Kas AI vajaks aga jõulisemat reguleerimist? Esimesed püüdlused on Euroopas selle osas AI määrusega juba tehtud. Teisalt kõlab eraettevõtetelt õigustatud mure piiramise mõjust innovatsioonile. Liigne bürokraatia ja piirangud viivad uute lahenduste loomise USAsse, mistõttu on eriti oluline, et siinsed regulatsioonid loodaks koos tehnoloogiaettevõtete ja -ekspertidega. Siiski on teatud reguleerimist vaja, sest ettevõtete eesmärgid ning ühiskondlikud vajadused ei pruugi alati kattuda. Lootma ei saa jääda ainuüksi ka ettevõtete endi sisemisele moraalikompassile. Piiramise teeb keeruliseks aga tehnoloogia arengu määramatus - kas suudame reguleerida midagi, mille tulevikku me ei oska ette kujutadagi?

Kokkuvõttes tõdesime, et AI on interneti arengu järjekordne loogiline samm. Sarnased arutelud ja mured oleme teiste tehnoloogia arenguhüpetega juba läbi tehtud. Läbi oleme elanud ka sarnased moraalsed paanikad, kuna tulevik võib tunduda ettearvamatu ja seega ohtlik. AI on küll järgmine samm, kuid veelgi põnevam on teada, mis saab peale seda. Tasub olla põnevil, sest lähima paari aasta jooksul on ees ootamas suuremad muudatused kui viimase 30 aasta jooksul. Inimlikkus ei kao, oluline on näha, mida tehnoloogia meile juurde annab ning kuidas maailma muudab. Aastate jooksul tekib uus normaalsus ning harjume sellega paratamatult järgmiste arengute tuules ära.

• Vaata Interneti Päeva videosalvestust siit: