Uudised, sündmused ja blogi

Balti Domeenipäevad 2024: .ee on parim

.ee register on ikka vaieldamatult vägevaim Baltikumi register - see sai kinnitust igal sammul. Parim kasv, terveim registripidajate kogukond, uuenduslikumad ja eesrindlikumad lahendused. Ainus mille pärast lätlaseid veidi kadestada on nende otseregistreeringud, mis annavad neile väärt kontakti lõppkasutajaga, hea ülevaate mida registreerijad vajavad ning võimekuse registripidajaid ärritamata testida registreerijate peal uuenduslikke lähenemisi.

Leedus on domeenide arv kasvanud ligikaudu 3% aastas, jõudes 238 000 domeenini. Leedus on ka üsna ainulaadne praktika, kus domeenid ei aegu riigipühadel – nende aegumiskuupäev lükatakse edasi järgnevasse tööpäeva. Registripidajate jaoks on see muidugi kõike muud kui positiivne näide riiklike regulatsioonide ja tavade mõjust domeenindusele. Teine tähelepanuväärne näitaja Leedus on MX kirjete vähesus mis näitab, et kasutajad pole teadlikud või ei oska väärtustada isikustatud e-posti aadresse.

Lätis on domeenide arv kasvanud ligikaudu 1,8% aastas, jõudes 140 000 domeenini. Tavalise domeeni registreerimine maksab 12 eurot, kuid “täpilised” IDN domeeninimed on odavamad makstes 8,4 eurot. Läti suurimad välisturud on Saksamaa, USA ja Eesti.

Eestis on domeenide arv kasvanud 6,1% aastas, ulatudes 169 000 domeenini. Huvi Eesti domeenide vastu on suurim Hiinast, USAst ja Leedust, mis on hiljuti möödunud Saksamaast.

Koridori juttudes tõstatas üks meie võimalik tulevane Leedu väike registripidaja küsimuse, et kas me ei võiks arendada oma registrile WHMCS liidestuse. WHMCS on just väiksemate veebimajutuse pakkujate ning registripidajate hulgas populaarne lahendus. Riigi tunnusega domeeniregistritest on üksikud, ette tuleb praegu vaid .uk register Nominet, vastava integratsiooni loonud. Meie oleme piirdunud seni registripidaja portaaliga ja kaalunud sarnase veebiliidese loomist registreerijatele mida väiksemad registripidajad saaksid kasutada oma klientide teenindamiseks. Sellise laialt kasutatava lahenduse toetamine on ka kindlasti kaalumist väärt. Huvitav kas ka meie registripidajate hulgas oleks sellise lahenduse vastu huvi?

DNS Research Federation tutvustas läbi viidud DNS kuritarvitamiste uuringut, kust selgus, et Euroopa ccTLDde hulgas on DNS väärkasutuste hulk oluliselt madalam kui ülejäänud maailmas - 15% maailma domeeniregistreeringutest on siin, kuid vaid 3% pahategudest. Põhjustena toodi välja eelkõige registreerijate ja registreeringu andmete kontrolli, mis toetab sõnumit mida meie oleme kõik need aastad edastanud tõhusaima viisi ja peamise põhjusena madala probleemide hulgale .ee tsoonis. Kummaline oli aga edetabel, kus Eesti oli probleemide hulgalt EU riikidest alles 14, taga nii Lätist kui Leedust. See ei lähe küll kokku meie enda kogemuse, andmete ega tagasisidega näiteks Eesti CERTist - huvitav oleks vaadata nende arvude taha, et mis on see mõõdik, mis nii tugevasti meid seal edetabelis mõjutab.

DNSSECi olukorra kirjelduses selgus, taas, et eestlased on Baltikumi kõige kõvemad. Aga diskussioonis DNSSECi olukorra ja tuleviku üle sai tõstatatud provokatiivne küsimus, et kui DNSSEC tagab DNS päringute autentsuse ja tervikluse - interneti kasutaja saab olla kindel, et ta on sattunud sellele interneti lehele kuhu ta minna tahtis, siis see peaks olema eriliselt oluline ja väärtuslik viis oma kasutajate kaitsmiseks finants- ja terviseasutustele. Kuid praktiliselt ükski neist pole DNSSECi kasutusele võtnud. Ei maksa valesti aru saada, kõik need ettevõtted hoolivad ja kaitsevad nii oma andmeid kui oma kasutajaid, nad on valdavalt teadlikud DNSSECist, kuid on valinud selleks teised võimalused - miks me selle teemaga tegeleme? Miks on vaja seda promoda ja püüelda võimalikult suure DNSSECitud domeenide arvu poole? Äkki on parem lähtuda murede eraldamise (separation of concerns) põhimõttest - hoida DNS lihtne ja kiire ning lahendada turvalisuse küsimused teistes interneti kommunikatsiooni kihtides?

Head vastust sellele aga auväärsest paneelist ei tulnudki. Vastuargumendina lihtsusele kõlas vaid, et kui me ei tegele DNSi turvalisusega asendatakse DNS millegi muuga. Aga äkki peaks siis minema tagasi algusesse ja hakkama tööle DNSSEC2 kallal, kus oleks arvestatud möödunud 25 aasta kogemustega ja mille ülesehitamisse oleks kaasatud ka operatsioonide pool - tänane lahendus on loodud ja kujundatud turbespetsialistide poolt, kuid just rakendamise probleemid on need, mis peletavad sellest tehnoloogiast eemale.

Oli veidi ootamatultki põnev kohtumine ja nagu Mare juba ütles, saame .ee registri käekäigu üle olla igati uhked ning oleme valdkonna innoveerimisel vaieldamatult esirinnas.