Uudised, sündmused ja blogi

Muljed juuni alguses toimunud Jamboree 22st

Tavapäraselt on Jamboree olnud suurüritus, kus on esindatud kõik CENTRi töögrupid - tehniline, arendus, turvalisus, juura, registri haldus, turundus ja juhtimine. Kokkusaamise eesmärgiks on soodustada töögruppide vahelist suhtlust ja käsitleda muidu kitsamas ringis vaadeldavaid teemasid avarama pilguga. See on tähendanud kolmepäevast tihedat programmi koos paljude paralleelsete aruteludega. Ent seekord mitte - idee ürituse formaati muuta oli tiirelnud juba mõnda aega ning nagu turundajatele kombeks, asutakse muudatusi tegema nime muutmisest lootuses, et küll kõik pärast seda ise paika loksub. Nii ka nüüd – Jamboreest sai Members Days, kuid sellegipoolest tundus, et keegi uut nime omaks võtta ei tahtnud ja nii elab Jamboree kenasti edasi.

Põhiline uuendus oli üks ja ühine teemade ring kõikidele töögruppidele. Sellele lisaks oli igal päeval üks läbiv peateema - esimesel DNSi ja domeenide kuritarvitamine, teisel kõik isikutuvastust puudutav ning kolmandal leidis aset varasemalt eraldi toimunud registripidajate päev. Kuritarvitamise teemad kujunesid suuresti tehniliseks, isikutuvastuse omad jällegi juriidiliseks, mis tegi aga enamuse kohalviibijate jaoks esitluste jälgimise ning kaasarääkimise keeruliseks. Seda võis selgelt näha ka saalis, kus hommikuste ettekannete ajal pidid osad püsti seisma, kuid juba lõunaks oli ruumi rohkem kui küll ja sedasi üha hõrenevalt ürituse lõpuni.

Esimene päev kujunes vastuoluliseks. Nagu paljus meie ümber, jagunesid ka siin arvamused kaheks - ühed leidsid, et register peaks keskenduma maksimaalselt hea ja kvaliteetse tehnilise lahenduse pakkumisele domeenide registreerimise ja DNSi osas, jättes domeenide taga toimuva profesionaalidele (CERT, politsei, patendiamet, tarbijakaitse, kaubamärgi kaitsega tegelevad organisatsioonid). Teised pidasid aga iseenesestmõistetavaks, et registri juures toimetab seltskond häkkeritest pornokomisjonini, kes parimaid masinõppe praktikaid juurutades peatavad halbade kavatsustega registreerija tegevuse juba eos, keeldudes kahtlase silmavaatega avalduse esitajale domeeni registreerimast. Suuremate registrite eestvedamisel pälvib üha rohkem tähelepanu ja ressurssi sisuga tegeljate leer. Nii möödus päev tutvudes registrite väljatöötatud lahendustega, mis pahatahtlikku sisu tuvastavad ning registreerijaid rohkem ja vähem kahtlasteks liigitavad.

Teine päev möödus käsitledes .ee leivanumbrit - isikuandmete kontrolli ja registri andmete kvaliteeti. Inspiratsiooniks EUs väljatöötatav uus küberturbe direktiiv NIS2, kuhu on võrreldes kehtivaga lisatud riikide tippdomeeniregistrid ühes kohustusega tagada mõistlikul tasemel isikuandmete kontroll ja andmete kvaliteet. Kui seni olid eestlased ühed vähestest, kes tänu oma väga heale e-identiteedi taristule teemale rõhku pani, siis nüüd on imestunud nägude suust kõlav küsimus “miks?” asendunud küsimusega “kuidas?”. Meie jaoks on see positiivne areng sest eelkõige teiste EU riikide elektrooniliste isikutuvastusvõimaluste arenedes paranevad ka meie jaoks võimalused välismaiste registreerijate tuvastamiseks, millega täna kindlasti rahul olla ei saa. Olukorra parandamiseks olemegi juba mõnda aega töötanud uue elektroonilise piiriülese eID lahenduse kallal - eeID.

Kõige kasulikumaks kujunes kolmas päev, sest siis sai kuulda nii partnerite kui klientide arvamusi, muresid ja rõõme. NIS2 ja registripidajate toetamise soovist kannustunult asutasime aasta alguses ühes Belgia, Taani, Poola ja Saksa registritega töögrupi registreerija andmete kontrolli protsessi ühtlustamiseks, mida pakkuda etalonina välja teistelegi registritele. Ühtlasi aitaks see vähendada varieeruvust selles kuidas erinevad registrid teemat lahendavad. Paraku jõudsime järeldusele, et tulenevalt riikide erinevast seadusandlusesti ei ole ühtse elektroonilise isikutuvastuse mudelit võimalik luua. Samas oli positiivne kuulda, et sellega olid päri ka registripidajad, kes siiski soovitasid registritel püüelda standardsema lähenemise poole ja pakkusid välja mõned alternatiivid, millest lähtuda. Päeva lõpus aga erinevad ju ka registripidajate enda poolt pakutavad lahendused lõppkasutajale suurel määral ning standardimine aitabki pigem vaid registripidajaid. Registripidajate põhimure on seotud muudatuste ja uuenduste jõustumise kiirusega – neile tuleb jätta piisavalt aega muudatuste sisseviimiseks. Meie oleme .ee puhul rakendanud seni 2-kuulist ette teatamist, kuid seal rääkisid registripidajad pigem 6 kuust.

Registripidajate hoiak registreerijate isikutuvastusele oli ootamatult positiivne. Tuvastatud isik tagab, et domeeni taga toimuva eest vastutab keegi, isegi kui see info pole avalikult kättesaadav. Samas kõlasid ka skeptilised seisukohad isikutuvastuse mõju osas domeenide kuritarvitustele, sest teadagi ju rikuvad inimesed alatihti seadust kasvõi tänaval kiirust ületades hoolimata sellest, et sõiduvahend on registris neile registreeritud, taskus on dokumendid ja juhtimistõiguste tõendav kaart näopildi ja kõige muu sinna juurde kuuluvaga. Ise arvan, et tugev isikutuvastus on siiski üks tõhusaim meede, mis küll ei lahenda probleemi, vaid suunab pahalased teistesse registritesse, kus lihtsam anonüümseks jääda.

Meie suureks rõõmuks tunti pauside ja õhtuste jutuajamiste käigus jätkuvalt huvi meie oksjonilahenduse vastu, mida ka 3 aastat hiljem peame jätkuvalt suureks õnnestumiseks. Huviliste hulgas olid nii Hollandi kui Läti register. Probleemid, millele lahendust otsitakse, on täpselt samad nagu meil - domeenispekulandid, kes enda automatiseeritud süsteemidega ei jäta teistele registreerijatele võimalust ning koormavad registreid oma päringutelaviiniga tuvastamaks vabanevaid domeene, ja hetki, millal need uueks registreerimiseks vabanevad.

Hoiame nende registritega sidet ning püüame toetada ja aidata oma otsuste juures. Kahjuks Poola huvi oksjoni vastu on jätkuvalt raugenud. Lõpuks õnnestus teada saada, mis oli selle taga - juhtkonna muutus ning pandeemia. Kuid needsamad juba nimetatud probleemid on jätkuvalt alles - seega loodame, et saame mitte väga kauges tulevikus naasta jutu juurde ka Poola registriga.

Võimalik et paralleelteemad Jamboreesse niipea ei naase, kuid jääb üle loota, et järgnevatel kordadel on vähemalt teemade osas varieeruvust rohkem, või siis keskselt läbiva teema korral oleks tagatud esitlused erinevate töögruppide vaatenurkadest.

Järgmise korrani!